Pikk nädalavahetus!

 Ongi pikk nädalavahetus käes. Rannikule minek ootab meid ees pühapäeval. Mingi hetk mõtlesime, et võiks juba laupäev minna. Kuid loobusime sellest mõttest. Mitu vaba päeva on ees ja seega kiiret ei ole. Uudistes räägiti samuti, et 5 vaba päeva. Arvatakse , et ca 8 miljonit inimest on sellel ajal maanteedel liikvel. Polegi eriti palju. Kuid mida hiljem lähme seda väiksem tõenäosus on ummikutesse sattuda.

Laupäeva hommikust hakkasin rääkima, et asjad on vaja pakkida. Lapsed on piisavalt suured ja saavad sellega ise hakkama. Neile peab ütlema mitu päeva ja millist tüüpi (lühikesed/pikad, õhukesed/paksud) riideid on vaja. Terve päeva teatasid nad, et hiljem. Neil polnud kiiret kuhugi.

 Mina sain hoopis esimesena pakitud. Peeter püüdis samuti kõrvale hiilida. Kasutas oma lemmik väljendit, et tema võtab minu kaasa 🤣. Ei läinud läbi, pidi ise oma asjad valmis panema. Lapsed said magamaminekuks enda asjad kokku.

Kuna me tahame varakult kohale jõuda, siis tuleb vara ärgata. Seega teatasin lastele, et hiljemalt kell 9.00 peavad nad üleval olema. Marlenil oli suu lahti ja silmad suured selle peale. Mis mõttes nagu, pühapäeva hommik ja nii vara tõusma. Vot täpselt, ei mingit laisklemist.

Hea plaani juures on kõige tähtsam selle täitmine. Hommikul olid kõik õigeaegselt üleval, söödud, riides ja uksest väljas. Autos istusime isegi mõned minutid varem. Küll me oleme tublid. Me oleme mõned aastas seda harjutanud.

Maanteed oli tühjad ja nii sai rahulikult sõita. Juba kodus mõtlesin, kas ühe tee peal on ummikud või mitte. Vahet ei ole, mis päev või kell sellel teel sõita. Seal on alati ummikud. Me saaks seda teed vältida, aga see tähendaks ringi sõitmist. Ma lootsin, et äkki seekord läheb teisiti. Ei läinud. Üks hetk sai sõita ja, siis hakkas mitme kilomeetri pikkune kulgemine. Miks ummik tekkis sellest ei saanud nagu ikka aru. Selles ei olnud ka midagi uut.

Lõpuks jõudsime oma peatuskohta. Seal hakkasime vastuvõttu otsima. Seal majas, kus ta vist oleks pidanud olema ta ei olnud. Kuna me sõbrad olid seal ja me juba kohtusime, siis nad ütlesid kuhu minna. Ühtegi silti väljas ei olnud. Peab tähtede järgi vaatama, kuhu minna. Sain check in tehtud ja saime oma maja võtmed. Meie majad asuvad kõrvuti, kuigi oleks saanud kaugema ka võtta.

Võtsime kohe turisminduse käsile ja läksime huvitavaid kohti külastama. Ilm oli päikseline, aga jahe ca 14 °. Meie jaoks külm, nende jaoks soe. Arvestades, et Eestis olid sellel hetkel miinuskraadis ja lund sadas, siis oli neil soe.

Õhtul sai linnas jalutamas käidud ja pärast istusime majade ees terrassil. Juttu jätkus pikemaks ajaks. Kell käis kiiremalt, kui muidu. Selleks ajaks, kui Peeter meid magama tuli ajama oli kell peaaegu pool seitse....hommikul. Peeter läks varem magama, ta ei viitsinud naiste loba kuulata.

Hommikul ärgates kell oli 10.20 oli mul tunnen, nagu oleks mitu korda järjest rongi alla jäänud. Minu eas on oluline öösel korralikult magada. Päeva peale läks õnneks paremaks. Täna oli meil kavas Girona külastamine. Kui plaani võetud, siis tuli teostada. Terve linna oli rahvast paksult täis. Sõbrad saatsime kirikuid vaatama. Me ise oleme neis käinud ja seega jätsime need vahele. Jalutasime hoopis linnas ja kirikuaias. Päike paistis ja vaheldus missugune. Õhtu veetsime vaikselt endi majade juures.

Hommikul oli aeg asjad pakkida ja edasi liikuda. Sõbrad sõitsid Barcelonasse, et auto tagasi anda ja hotelli minna. Nende lennuk läheb vara hommikul. Meie plaanisime jääda üheks ööks veel rannikule. Meil ei olnud ühtegi broneeringut tehtud. Otsisin, aga midagi sobivat ei leidnud. Seega otsustasime, et tuleme ööseks koju. Hiljem ilmnes, et see oli väga õige otsus, aga sellest juba järgmises teemas.