Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Ma pole siiani mõelnud, et võiks kodakondsust vahetada. Minu jaoks pole see oluline ja vajalik olnud. Igapäevaselt ei oma see üldse tähtsust. Kuid hetkel mõtlen ma selle peale. Miks, sellest kohe lähemalt. Peagi aegub minu id-kaart ja seega mõtlesin uue tellida. Läksin politsei lehele, et see ära teha. Sisse logides ja teenust valides ilmnes, et minu sõrmejäljed ei ole kehtivad. Ikka juhtub, eks ole. Paraku nii ei ole. Ma teadsin juba eelmine aasta, et minu dokument aegub. Ettenägelikult Eestis olles käsin ja uuendasin oma sõrmejälgi. Ma täpset kuupäeva ei mäleta, aga see oli aasta tagasi augusti teises pooles. Käisime veel Peetriga koos Tammsaare tee esinduses. Päris kindel olen ka selles, et juba esimene teenindaja seal ärritas mind 🤣. Minuga hakati sissejuhatuseks rääkima vene keeles. Ma ei teadnudki, et riigikeel on vahepeal muutunud. Seejärel saadeti meid automaadi järjekord, kus sai sõrmejälgi anda, pilti teha ja allkirja näidis. Otseloomulikult oli järjekord pikk ja aega l...
Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Kommentaarid
Postita kommentaar