13

 Uskumatu, kui kiiresti aeg läheb. Muidu ei saaks aru, aga lapsed kasvavad kiiresti. Liiga kiiresti.

Mul tundub nagu oleks ma alles loetud nädalad tagasi teist last oodanud. Ja nüüd saav see teine 13. Ei ole lihtsalt võimalik. Mina küll nii palju vanemaks ei ole jäänud 😆.

22.detsember on Gregori sünnipäev. 22 kuupäeval (kuigi teises kuus) on mul sünnipäev ja samuti minu isale. Seega ma saame 22 klubi teha.

Arstide arvutuste järgi pidi Gregor sündima 11-12.detsember. Mingi aeg panid arstid uueks kuupäevaks 1.detsember. Gregor ei arvanud arstide kuupäevadest midagi. Temal oli oma plaan. Pole ju vahet, mis kuupäev on pandud, ükski laps pole kõhtu jäänud. Ma olin kindel, et Gregor on esimene, kes jääb . Päev varem hakkas tunduma, et ta tahab siiski välja tulla. Mul oli 22.detsembriks keisrilõikeks aeg. Eelneval päeval pidin minema haiglasse. Hommikul ärkasin (21.12) väikeste valudega. Kuna haiglasse minek oli nagunii ees, ei lasknud ma ennast segada. Nagu nii oli vaja kodus toimetada.

Õhtul haiglasse minnes vaatasid arstid mu üle ja jäeti nö ootele. Kas läheb asjaks või mitte. Valud olid, avatus 2 cm. Mingi aeg anti tablett, et näha mis saab. Midagi ei juhtunud. Öösel ma eriti magada ei saanud. Hommikul vaadati mind jälle, avatus oli 2,5 cm. Saadeti sünnitustuppa. Asi seegi. Istuda ei lubatud, kästi kõndida. Sellel hetkel oleks tahtnud hoopis magada. Valus oli lisaks kõigele. Kuna mul oli eelmine laps keisriga sündinud, siis ei saanud arstid mulle sünnitegevuse kiirendamise rohtusid anda. Riskid on liiga suured. Peale lõunat ei olnud midagi muutunud. Pidevalt kuulsin, kuidas toodi uusi sünnitajaid. Ja natuke hiljem kostis lapse nuttu. Mina olen pikalt oodanud ja ei midagi. Täpselt selline tunne oli, et jäängi rasedaks. Arstid otsustasid veed lahti teha, et äkki hakkab midagi toimuma. Toimus see, et valusamaks läks, valud muutusid tihedamaks. Mingi aeg hiljem oli avatus 3 cm. Mis mõttes nagu??? Mitte mingeid positiivseid arenguid. Valud oli tihti ja regulaarsed. Arstid ei saanud mitte midagi teha.

Lõpuks sai otsus tehtud ja ees ootas lõikus. Just see mida ma olin püüdnud vältida. Kuid kõige tähtsam oli sellel hetkel laps. Kuna seljasüst on mõlemale poolele lihtsam sai selle kasuks otsustatud. Kuid selle tegemine oli jube. Süst tehakse ajaselga ja samal ajal peab looteasendis olema. Mitte midagi rasket. Juhul, kui valusid ei ole. Arstid ei saanud kuidagi süsti tehtud ja plaanisid juba üldnarkoosi. Otsustati viimane kord proovida ja see õnnestus. Kokku prooviti 8 korda. Minu jaoks oli see positiivne, kuna valud kadusid. Kuid lisandus hirm, et ma tunnen kuidas lõigatakse. Kuna ma alakeha ei tundnud ja saanud ka lõikust tunda. Ju mu mõistus oli natuke korrast ära 🤣. Lõpuks võeti laps välja ja viidi kõrvalruumi. Mind lapiti kokku ja viidi sünnitustuppa taastuma. Seal tabas mind vappe külm. Tekk oli peal, aga värisesin. Arstid panid termotekki peale ja pikka peale läks paremaks.

Peeter sai Gregori peale mõõtmist- kaalumist, riietamist enda kätte. Ilunumbrid oli võimsad, nagu kõigil Peetri suguvõsa poistel. Gregor kaalus 4602 g ja oli 57 cm pikk.

Ja nüüd on sellest päevast möödunud 13 aastat. Uskumatu, kui ruttu lapsed kasvavad. Palju õnne sünnipäevaks Gregor 🥰😍🌹🍰🎁!!!!!