Ootused vs reaalsus.

 Ootused reede õhtupoolikuks: tassike teed, diivan, raamat.

 Reaalsus: poed, linn, ootamine. Viimased päevad on vihma sadanud ja seega pole tahtmist midagi teha. Uimane ja väsinud, null energiat. Kuid, kui sul on lapsed, siis ei tasu loota, et asjad lähevad nagu tahad. 

Marlen teatas, et tema sõbranna on Lleidas ja ta tahab temaga kokku saada. Tavaliselt kohtuvad nad meile lähemale jäävas linnas. Seega leidis Marlen, et ma võin ta linna viia ja ise poodi minna. Kusjuures minu arvamust ei küsitud. Ma ei tahtnud mõeldagi poodi minemise peale. Minu enda plaan oli palju ahvatlevam. No lõpuks andsin alla ja nii me linna läksime. 

Oleks teadnud, poleks läinud. Linna sissesõidul algasid ummikud. Tavaliselt ma sellisel ajal ei käi. Seega saime seisata ja teosammul edasi liikuda. Kui fooris põleb roheline, siis kohalikud ei saa sõidetud. Marlen muudkui küsis, kaua veel läheb. Kust kohast ma seda peaks teadma. Ühes kohas sai nö lõigata ja sinna tänavasse ma keerasin. Ma polnud kindel kas see oli üldse lubatud pööre. Saime ummikust mööda ja jõudsime sinna, kus sõbranna ootas. Osa ülesandest tehtud.

 Mul oli nüüd aeg poodidesse minna. Kõigepealt sain veel ummikutes seista. Poodides oleks nagu torm üle käinud. Paljud riiulid olid tühjad, seda mida vaja kõike ei saanud. Osad asjad lihtsalt unustasin osta. 

Lõpuks hakkas kell lähenema ajale, kui pidime kokku saama. Ma eeldasin, et kohtume enam vähem samas kohas, kui lahku läksime. Nii ma sinna teele asusin. Kui sa sõida, siis võid kindel olla, et keegi peab helistama. Seekord oli selleks Marlen. Tuli välja, et ta on hoopis teises kohas, kui enne. Marlen seletas kus kohas ta hetkel asub. See kõlas nii, et tema on suure musta pilve all ja seal kõrval on väike kivi. Üldiselt hiina keel oleks sellel hetkel ka lihtsamalt kõlanud.

 Marlen ütles, et ta saadab mulle oma asukoha. Selle tegi ta kohe ja keset kõnet küsis, kas ma nägin kus ta asub. Uskumatu, eks ole. Keset liiklust ma ei saa vaadata, kus ta asub. Niigi rääkisin sõites telefoniga, järgmine rikkumine. Ütlesin, et jään seisma ja vaatan ja tulen kuhu vaja. Kas reede õhtul on kuskil seisma võimalik jääda? Vastus on, ei ole. Nagu oligi arvata. Ma ei saa ju keset teed seisma jääda. Kusjuures kohalikke see ei häiri, pannakse ohutuled tööle ja seistakse. Antud seismis viis ei ole lubatud ja selle eest võib trahvi saada, kui politsei näeb. Mul seda jama vaja ei olnud ja lõpuks leidsin koha seisma jäämiseks. Tuli välja, et ma olin sihtkohale suhteliselt lähedal. 

Seega tuli õigesse tänavasse sõita. Seal tänavas oli võimatu parkimist leida. Autod olid pargitud mõlemale poole tänavat. Ühele poole pargitud autode taha tekitati teine rida ohutuledega. Ausõna sa näed ja sa ei mürista. Natuke eemal leidsin koha, kus kedagi ei olnud ja jäin ohutuledega seisma 😁😁😁😁😁. Tegemist ei olnud kohaga, kus parkida tohib. Krt mul oli vaja seista, laps peale võtta ja ära sõita.

 Marlen tuli kiiresti, aga ta ei tulnud üksi. Sõbranna oli kaasas ja Marlen küsis, kas ma võiks ta koju viia. Kuidas ma ütlen, et ma ei viitsi kuhugi sõita? Sõbranna elab meist edasi asuvas linnas, seega väikse ringiga koju 😆😆. Üldiselt oli mul heameel, et linnast minema saame. 

Koju võib ju natuke hiljem ka jõuda. Lõpuks saime koos ostudega koju. Nii pea ma seda korrata ei kavatse. 😁😁😁😁