Kellakeeramine.

 Üks asi, mis mulle ei meeldi on kellakeeramine. Ma ei saa aru, miks on seda vaja? Kas ükskord ei võiks seda juba lõpetada?

 Seekord on kohe eriti „hästi“ läinud. Pühapäeva hommikul sain enam vähem magada. Esmaspäev oli meil püha ja seega ei pidanud vara ärkama. Mina ärkasin 6.30 ja enam magama ei jäänud. Teisipäeva hommikul oli veel parem, juba kell 6.00 olin üleval. Ma ärkasin ise, mitte äratuskella peale. Ma ei taha mõeldagi, mis järgmistel päevadel saab. 

Õhtul tuleb uni tund varem peale, aga magama lähen nö tund hiljem. Organism on täiesti segaduses. Sama käib ka söögiaegade kohta. Tund enne õiget aega on kõht tühi. 

Mul võtab selle uue ajaga harjumine alati mitu nädalat aega. Kui võrrelda kahte keeramist, siis sügisene on kordades hullem. Milleks on vaja inimesi traumeerida? 

Peeter ütleb alati, et keeraks 30 minutit nö kahe aja vahele ja lõpetaks selle jama. Mulle sobiks. Minu meelest võiks kehtestada püsiva suveaja. Minu sobiks, siis oleksid talvel õhtud natuke valgemad. Ma võiks tuled hommikul põlema panna ja õhtul selle võrra hiljem. Hetkel on hommikul valge ja saab tuleta hakkama. Kuid need pikad ja pimedad õhtud mulle ei meeldi. Siin läheb detsembris kõige pimedamal ajal ca 17.30 pimedaks. 

 Mõne nädala pärast on nagu nii hommikud pimedad. Seega tekib küsimus, miks seda on vaja? Elektri kokku hoidu mina ei näe. Nagu nii tuleb tuli põlema panna. Vahet ei ole, kas hommikul või õhtul. Kokkuhoidu ju tegelikult ei ole. Või ei saa mina sellest aru?