Kadunud.

 Kuhu kaovad asjad? Kas keegi võiks mulle öelda? 

Kunagi, kui lapsed väiksed olid panin ma sügisel mütsi kappi. Kevadel hakkasin seda võtma ja oli kadunud. Kusjuures ma panin mõlema lapse mütsid ühte kohta. Ühe oma oli alles, teise mitte. Kõik kohad sai mitu korda üle vaadatud, kõik kapid said tänu sellele korda. Mida me ei leidnud oli müts. Tänaseni pole üles leidnud.

 Mõned kuud tagasi ostsin uue karbi plaastreid. Võtsin sealt paar tükki. Üks hommik pesin nuga ja lõikasin sõrme. Läksin kapist plaastreid võtma. Mida ei olnud olid plaastrid. Kusjuures küsisin pere käest ka ja nemad pole keegi võtnud-näinud. Nimelt ostsin plaastrid, kui viimati rannikul käisime. Mõtlesin, et äkki jäi kotti. Ei jäänud. Vaatasin autosse ka, seal ei ole. Mõistatus?

 Saatus otsustas ennast korrata. Taaskord on müts kadunud. Kuidas see võimalik on..appi??? Gregorile meeldib talvel mütsiga käia. Viimati turul käies vaatas ta mütse. Mul tuli meelde, et tal on müts olemas. Viimane kord, kui Eestis käisime sai ostetud. Seega vaja müts riiulist võtta ja talle anda. Lihtne ja kiire ülesanne. Tõstsin mitu korda kõik asjad riiulist ära. Vaatasin jopede taskud ja varrukad üle. Mida ei ole on müts. Ma tean täpselt, et eelmine talv Gregor kandis seda kadunud mütsi. Seega ei saanud ta Eestisse jääda. Gregor vaatas enda riidekappi ja seal ka ei olnud. Mina vaatasin teised kapid üle.....mütsi pole. Ausõna see ei ole normaalne. Ma panen alati asjad oma kohtade peale. Ja sama teeb ka Gregor. Huvitav on see, et kindad olid alles ja oma kohapeal. Müts on õhku haitunud. Ma isegi ei tea kus kohast ma veel otsima peaksin. 

Kuna ma mütsi kuskilt ei leidnud, siis tõi Peeter töö juurest mütsi. Peetril oli uus müts töö juures ja Gregor sai selle endale. Vaatame kas nüüd tuleb kadunud müts välja. 

Gregor pani kooli minnes mütsi pähe ja oli rahul. Tore, kui laps ise tahab mütsi kanda.