Tundmatu tõbi?

 Laupäev: Käisime õhtul Peetriga linnas. Nimelt oli talle vaja lõpuks uued tossud osta. Eelmine nädal käisime ka, aga talle ei sobinud mitte miski. Seekord läks paremini ja peale pikka valimist olid tossud ostetud. Hea, et niigi läks.

 Tegelikult ei tahtnud ma sellest rääkida. Juba enne poodi minemist hakkas mul pea valutama. Mõtlesin, et selles on süüdi liiga pikk siesta (3h). Laupäeval ju võib natuke pikemalt magada. Samuti ei joonud ma kohvi. Võib olla on hoopis muu põhjus Koju jõudes võtsin tabletti. Ma olen juba ammu loobunud käsimüügis olevate valuvaigistite tarbimisest. Need lihtsalt ei mõju mulle. Eelmine aasta, kui ma jala nihestasin sain kangeid valuvaigisteid. Osasid küsisin ise. Võtsin ühe tableti ja läks paremaks. Käisime Peetriga jalutamas ja uusi tosse testimas. Õhtul on õues jahedam, kuid putukad on väljas. Tossudega on Peeter hetkel rahul, pidid mugavad olema ja ei loe igat kivi. Koju jõudes hakkas pea jälle valutama. Huvitav tablett oleks pidanud kauem mõjuma. Lisaks on mul nina vesine. Äkki on mul covid 19?

 Pühapäev: Hommikul ärgates oli enam vähem enesetunne. Välja arvatud, et pea õrnalt valutas ja kondid olid kanged. Võtsin ühe tableti ja läks paremaks. Käisime turul ja oh seda rõõmu Gregor sai mitu t-särki. Valik oli suurem, kui poes ja hinnad madalamad. Kvaliteet selle võrra ei lange. Paljud tooted, mida turul müüakse on poodide jäägid. Riided on puhtad, korralikud ja siltidega. Seega üks probleem sai lahendatud.

 Enesetunne läks halvemaks. Pea valutab jätkuvalt ja lisaks tekkis tunne, et mul on palavik. Meil on kaks kraadiklaasi ja need ma välja otsisin. Esimene näitas, et tal on patarei tühi. Teine töötas samuti imelikult ja näitas igakord erinevaid numbreid. Võtsime sealt patarei välja ja see oli oksüdeerunud. Ühesõnaga meil pole toimivat kraadiklaasi. Meil on Eestis olemas vana hea elavhõbeda termomeeter. Hetkel tunnen ma sellest täiega puudust. Minu meelest täna päeval müüakse ainult digitaalseid. Mingi hetk õhtul hakkas mul külm. Lükkasin rõduukse koomale, et saaks telekat vaadata. Kuid see ei aidanud ja nii ma pleedi peale võtsin. Mõnus soe hakkas. Vahepeal hakkas palav, siis jälle külm. Muus osas on enesetunne jätkuvalt kehv.

 Esmaspäev: Ma ise lootsin, et kõik on hommikuks möödas. Aga liiga palju tahetud. Pea otseselt ei valuta, aga tuikab. Kõrvus viliseb, silme ees virvendab. Lisaks kõigele on veel nõrkus. Mis krt see on? Päeva peale on enesetunne enam vähem. Ehk läheb üle.

 Teisipäev: Hommikul oli enam vähem. Mingi hetk tekkis tunne, et pea hakkab valutama. Võtsin tableti ja hullemaks ei läinud. Selle eest midagi teha ei jõua. Kõik kondid valutavad, nõrkus. Vahepeal kraapis kurgus. Vot, siis ma olin kindel, et covid on. Kõige kindlam oleks helistada ja aeg testiks panna. Samas vaevalt mul see viirus on. Hakka nüüd vabatahtlikult pulka ninna toppima. Väkk. Pea jätkuvalt annab tunda. Otseselt ei valuta, pigem tuikab.

Kolmapäev: Elus ja midagi pole muutunud. Ma täna lugesin, et pea ja seljavalu pidid covid19 tunnused olema. Soovitati arsti juurde kohe minna. Ei tasu oodata kuni tekib köha, koos hingamisraskustega. 

 Mina ise arvan, et põhjus võib olla muus.

 1. Mul kunagi oli peapõrutus ja selle tulemusel mul vahel pea valutab ilma põhjuseta.

 2. Probleem võib olla silmades. Peaks laskma silmi kontrollida. 

3. Ajukasvaja või aju kasvab. Vaatame, mis homme saab.

 Neljapäev: Pea valutab, aga püüan seda ignoreerida. Midagi teha eriti ei jõua. Koristades oli nahk märg ja kohati oli tunne, et kohe minestan. Võtan asja rahulikult, toimetan oma võimete piires Hakka või arvama, et mul on see viirus. Kuna seda ravida nagu nii ei saa, siis katsun hakkama saada. Juhul, kui läheb hullemaks lähen arsti juurde.

 Reede: Mul polnud hommikupoole aega isegi mõelda, kuidas ennast tunnen. Õhtupoole pea andis tunda, aga polnud hullu. Ehk hakkab see haigus mööda minema. Ma isegi mõtlesin, et panen testiks aja, aga loobusin.

 Laupäev: Terve päev ei olnud midagi viga. Enesetunne oli päris hea. Õhtul hakkas pea jälle valutama, silmad samuti ja kurgus kraapis. Nõrkus ja väsimus oli ka. Kõike see algas peale poes käiku. Tundub, et ma ei tohi poes käia.

 Pühapäev: Laisklesime terve päeva. Alati ei pea kuhugi minema. Enesetunne oli terve päeva hea. Õhtul läksime jalutama ja pea hakkas tuikama. Lisaks kraabib miski kurgus. Näha ei ole midagi, kurk ei ole punane. Lootust on, et elan selle „haiguse“ üle. 

Esmaspäev: Üle mitme päeva võin öelda, et täna pole praktiliselt midagi viga. Pea natuke annab tunda, aga see on tõenäoliselt kõigest muust. Täna on lihtsalt mitu jama ühte päeva kogenenud. Seega võin öelda, et elasin „covid19“ üle. Juhul, kui mul see oli 😁.