Tehnoülevaatus

Teleturus öeldakse alati ja see ei ole veel kõik. Täpselt sama kehtib meie auto kohta. Kindlustusega on teema lõppenud ja ees ootab tehnoülevaatus. Selles pole midagi hullu, kuna auto on korras. Kuid nagu ma juba alguses ütlesin, siis see ei ole veel kõik.

 Tehnoülevaatus on siin natuke teistmoodi. Ülevaatus tuleb ära teha konkreetseks kuupäevaks. Võrreldes Eestiga ei saa teha hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks. Meie ülevaatuse viimaseks päevaks on 03.09.21. Ülevaatusele pean minema mina, kuna Peeter ei jõua. Vot see ongi see teleturu koht. Ma olen ülevaatusele käinud korduvalt. Minu tööülesannete hulka kuulusid autode remont, kindlustus, ülevaatus, toimingud Ark’is. Ainuke huvitav fakt selle juures on, et ma lähen teistkorda elus üksinda ülevaatusele. Alati on keegi kaasas olnud. Lihtsalt nii on läinud.

 Nüüd lähen ma teist korda elus üksinda ja seda riigis, kus ma pole enne käinud. Peeter on korduvalt siin ülevaatusel käinud. Ja ta on alati öelnud, et võrreldes Eestiga on siin nalja tegemine. Suurim vahe on heitgaaside kontrollimisel. Siin vajutatakse korraks pedaal põhja ja tehtud. Eestis tehakse seda pikalt. Igakord on tunne, et auto ülevaatuselt enam ise ära ei sõida. Ma pean siin kohal diiselmootoriga autosid silmas. Lisaks vaadatakse siin pidureid, tulesid, turvavöösid. Mida täpselt veel seda näen ma reedel. Loodetavasti läheb kõik hästi.

 Ettenägeliku inimesena oli varem kohal. Uskumatu, aga esimese korraga jõudsin õigesse kohta. Silt oli väljas, kuhu tuleb paberitega minna ja sinna järjekorda ma seisin. Paberid käes ja oote valmis. Kõrval seisid autod ja ootasid järjekorras. Pabereid sisse andes oli ees tuttav nägu. Nimelt töötab seal üks inimene meie külast ja meie lapsed on ühes klassis käinud. Me pole ammu kohtunud ja seega juttu jätkus. Paberid said vormistatud ja arve makstud 45.55. 

 Seejärel saadeti mind järgmisse kohta, Co mõõtmisse. Eestis on see üks jubedamaid kohti. See kuidas seal autosid lõhutakse on jube. Siin istub juht autos ja vajutab ise. Kapott tehakse lahti ja mingi asjaga seal midagi vaadati. Kapoti all vaadati õli taset. Seejärel kontrolliti vin-koodi, turvarihmasid. Co kontroll oli hetk, 3000 pööret üks kord ja tehtud. Teenindaja seletas, kuidas mis käib. Ütles, et kõik on lihtne ja kiire.

 Ees ootas sõit järgmisse punkti. Igav siin vähemalt ei hakka. Järgmine koht vaatab tulesid, signaali, kojamehed töötaks, pidureid. Tuled kõik võimalikes variantides, kaasa arvatud udutuled. Mul pole aimugi, kus need asuvad. Õnneks oli järjekordselt meeldiv teenindaja ja näitas. Täiesti õpetlik on sellises kohas käia, õpid autot tundma. Sellele järgnes pidurite kontroll. Rullide peale, kõigepealt ei tohtinud vajutada piduripedaali, seejärel tuli vaikselt vajutama hakata. Kuni lõpuni välja. Seejärel viskasid rullikud auto maha ja ma kiljatasin. Ma ei osanud seda oodata. Teenindaja naeris ja ütles, et siin on jah sellised lõbustused. Tagumisi pidureid kontrollides hoiatas ette, et ma ei ehmataks. Käsipidurit ei kontrollitud, kuna see on elektriline. Viimasena loksutati ja vaadati auto alt üle. Rooli tuli keerata mõlemale poole ja pidurdada sai ka. Seejärel paluti edasi sõita ja pabereid oodata. Hetk hiljem need ka toodi koos kleepsuga. Ülevaatus läbitud puhtalt, ilma ühegi veata. Järgmised 2 aastat tagasi minema ei pea. 

Võrreldes Eestiga, siis siin on täiesti inimlik suhtumine. Ise istud autos vajutad pedaale, keerad rooli. Kõik teenindajad olid rõõmsad ja abivalmis. Keegi ei vaadanud pahasti ja ei öelnud, kuidas sa ei tea või ei oska. Mis teha, kui ma pole enne käinud ja ei tea, kuidas ja millal mida tegema peab. Eestis ma enam ülevaatusele ei taha kunagi minna. Seega järgmised autod ostame kindlasti siit.