Siit ja sealt

 Korra aastas soovitatakse hambaarsti juures käia. Meie teeme seda tavaliselt Eestis olles. Meil on oma hambaarst ja oleme seal aastaid käinud. Lastele seal meeldib ja nad ei karda sinna minna. Hoopis vastupidi, neile on seal alati meeldinud. Väiksena said nad alati mingi mänguasja valida. Lisaks sellele kaklesid, kumb saab enne tooli. Arst ütles mitu korda, et peab teistele lastele õppevideo tegema. Samuti on mõlemad alati suu lahti teinud. Seega super patsiendid. Eelmise aasta alguses (2020) käisime hambaarsti juures. Kellel oli midagi teha tehti ära.

 Nüüd on sellest aega mööda läinud ja Eestisse me see aasta ei tule. Hambaid on vaja siiski kontrollida. Marlen arvas, et tal on auk. Me oleme vajadusel enne siin hambaarsti juures käinud. Kuid meil pole nö enda arsti. Üldse ei meeldi mulle siinsed arstid, ju olen enda omaga harjunud. Kuid seekord tuleb siin käia. Mõtlesin kuhu aeg panna. Kõik kohad tahavad kõigepealt teha röntgeni ja alles, siis suhu vaadata. Röntgen maksab ja ilma põhjuseta ei taha ma lasta seda teha. Peeter tuletas meelde, et polikliinikus saab kord aasta lasta hambad tasuta üle vaadata. Nii ma sinna aja panin, mõlemale lapsele.

 Täna oligi see tore päev, kui meil oli aeg. Polikliiniku peaukse ees seisis mingi töötaja ja küsis kas tulime vaktsineerima. Ütlesin, et hambaarsti juurde ja meil kästi teisest uksest sisse minna. Arsti ukse taga olime ainukesed patsiendid. Ei läinud kaua, kui kabinetti saime. Esimesena vaadati Marleni hambad üle. Ühtegi auku ei ole, natuke on kaariest. See hammas, kus ta arvas, et on auk seal pole seda. Hamba peal on täpp, mis võib ühel päeval auguks muutuda. Praegu tuleb seda lihtsalt jälgida.

 Gregor on samuti hambaaugu vaba ja tal ka kaaries. Gregor saadetakse teise polikliinikusse ja seal saab kaariese eemaldada. Ja peamine on see, et tasuta. Tuli välja, et alla 13.a. on see tasuta. Pisi asi, aga meeldiv. 😁 

Kuna kool algab järgmine nädal ja me olime linnas otsustasin lapsed juuksurisse viia. Tavaliselt on kõik kohad juuksureid täis ja need on tühjad. Seega lihtne ülesanne või, siis mitte? 1. Suurem osad juuksureid olid kuhugi kadunud. 

2. Järgmine osa oli kinni. Siesta aeg oli, ma selle peale üldse ei mõelnud.

 3. Need, mis olid lahti olid rahvast täis. Nii palju, siis juuksuris käimisest. 

Jõudsime järeldusele, et saame rannikul ka juuksurisse minna. Miks lihtsad asjad nii keerulised on 😆? 

 Mööda minnes läksime korraks Peetri töö juurest läbi. No see korraks venis natuke pikaks. Peeter ootas, et kuller tooks meie auto jaoks varuosa. Pidi tulema kella 16.00. Kuller käis, aga varuosa polnud kaasas, pidi hiljem tulema. Igatahes sõitsime me töökojast kodu poole. Saime tubli 700 meetrit sõita, kui Peeter helistas. Ta oli helistanud ja uurinud millal varuosa tuleb. Ilmnes, et kõik kullerid on väljas ja ei tea. Peeter leidis, et ma võiksin ise järgi minna. Pood on seal samas lähedal. Ta oleks ise läinud, aga teine kuller pidi teiselt poole teiste varuosadega tulema. Ja nendega oli eriti kiire, need olid ühele töö autole. Läksin mina poodi, küsisin varuosa ja nad panid selle leti peale. Müüja klõbistas midagi arvutis ja seejärel ütles mulle hinna. Mina teatasin täiesti süüdimatult ja ausalt, et mul pole raha. Müüja selle peale naeris. Ma pakkusin välja, et lähen ja toon raha. Tema arvas, et pole vaja. Lubas saata firmale arve. Peeter tellimas käies ei suutnud otsustada kas maksab sulas või läbi firma. ( Järgmine päev käis Peeter ja maksis ära). Mina sain jupi kätte ja Peeter vahetas ära. Peeter käib töö asjus seal poes pidevalt ja teda tuntakse seal. Kuna meie varuosa oli firmanimele tellitud, siis sellepärast saingi ta kätte. Muidu siin aitähi eest kaupa ei saa.