Esimene koolipäev

 Esimene koolipäev on käes. Ma ei saanud pool ööd suurest ärevusest magada 😆. Nagu ise läheks kooli. 

 Hommikul olin vara üleval ja kuulasin, kas lapsed ärkavad. Ma olen nii laisk, et ei tõuse lastega. Nad tahavad ise hommikul toimetada. Eelmine aasta ma vahel tulin voodist vara välja ja see neile ei meeldinud. Hommikul nad söövad üldiselt helbeid piimaga, nõud pesevad ise. Kooli kaasa teevad nad võileiva ja võtavad veepudeli.

 Kunagi oli seal koolis kohapeal toitlustamine. Kriis tuli ja loobuti sellest. Minu meelest peaks koolis olema võimalik süüa korra päevas soojatoitu. Päev on ju kokkuvõttes pikk, 7.40-15.00 (kodust väljumine, koju jõudmine). Ehk üks päev saadakse aru, et see on vajalik. 

Kui mina voodist välja tuli olin Marlen juba läinud. Ta läks sõbrannaga kohtuma, et koos bussi peale minna. Gregor pani jalga ja läks ka minema. 

Mingi aeg hiljem tuli Marlenilt sõnum. Bussis on neil töötaja, kes kontrollib, et õiged lapsed oleks olemas. Koolist on antud nimekiri. Marleni käest oli küsitud, kus Gregor on. Mis mõttes nagu? Marlen küsis minu käest kus Gregor on. Minu teada on bussis. Saatsin Gregorile sõnumi (tal oli telefon kinni) ja sain teada, et bussis. Pidi kodus rääkima. Asso mõlemad on bussis ja väidetavalt on üks puudu. Mu vererõhk oli juba enne koolipäeva algust laes. Ma veel lootsin, et esimene päev on rahulik. Pärast tuli välja, et 2 bussi oli ja Gregor oli teise bussi peal. Miks busse 2 oli sellest ma aru ei saanud, kuna Gregoril ei olnud viitsimist seletada. 

Marlen ütles, et neil oli klassis liiga vaikne. Kõik eelnevad aastad on seal liiga lärmakas olnud. Nende paralleel klassid tõsteti läbisegi ja kamp, kes enne lärmas on teistes klassides. Lärmajad on meie külast, suured sõbrad ja eluaeg ühes klassis käinud. Kõik õpetajad on selle klassiga hädas olnud. Esimest korda on klassis tüdrukute ülekaal 12/9. Üldiselt arvas Marlen, et tagasi ta homme minna ei taha. Kuhu ta pääseb 😆. 

Gregor võttis asja vähe rahulikumalt. Tema klass jäi samaks, hea küll keegi läks ära ja keegi tuli juurde. Klassiõpetaja on sama. 

Seega vererõhuaparaat ja tabletid käe ulatusse ja katsume selle kooliaasta üle elada.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vanaks olen jäänud.

Allakäigu trepist alla

10.01.2014