Esimene tööpäev

 Esimene päev uuel tööl. Nagu ma arvasin, siis öösel ma magada ei saanud. Iga natukese aja järel ärkasin üles. Minu jaoks oli see täiesti normaalne. Ärevus, ootus. Hommikul mõtlesin, et ma ei taha üldse kuhugi minna. Kuid leping on allkirjastatud ja valikut ei ole. Ma pole ammu nii vara linna poole sõitnud. Eeldasin, et liiklus on hõre. Ei olnud, kõik kohad olid autosid täis. Kohale jõudsin õigeks ajaks. Läksin kontorisse nagu eile öeldi. Minu suureks üllatuseks oli seal uks lukus ja tuba pime. Huvitav kuhu ma minema pean? Ootasin ja saatsin eile saadud numbrile sõnumi. Peagi läksid tuled põlema ja sain sisse. Sees anti mind üle ühele töötajale, kes vastutab siltide eest. Nagu ma arusaan, siis vastutab ta kõige eest, võib olla on isegi üks omanikest. Lisaks tuli välja, et ta on rahvuselt sakslane. Ma panin juba eile tähele, et tal on huvitav aktsent. Eile küsiti mu käest kas räägin saksa keelt. Jah mõnda sõna tean. Suurem osa kaubast läheb saksamaale. Tööandja poolt anti tsärk, vest, nokamüts ja paksem fliis. Kuna sildistaja töö eeldab külmkapis käimist, siis on soe riie vajalik. Arvutiprogrammid on hoopis teised ja nendega sõbraks saamine võtab aega. Midagi hullu ja keerulist ei ole. Küll kõik tuleb ajaga. Kaastöötajad on toredad ja abivalmid. Peale lõunat hakkasid asjad muutuma. Alused tellimustega lihtsalt ei tulnud liini pealt. 3 h tuli 2 alust. Ja, mis peamine hakkas selguma tööpäeva pikkus. Eelmisel päeval töötasid nad kella 23.00 õhtul. Mis mõttes nagu? Ma läksin sinna tööle kuna öeldi, et ca 19.00 õhtul, ok vahel pikemalt. Ma arvasin, et eelmine koht kus ma töötasin oli jube, eksisin. See kaos, mis seal valitseb on õudne. Üks inimene majandab kõike, vastutab ise kõige eest. See tekitab tööseisakuid ja segadust. Töö ülesanded ei ole organiseeritud. Nagu peate kanade kokkutulek. Selle juures on huvitav, et kõik suudavad jääda rahulikuks. Mina enam õhtul seda ei suutnud. Ma isegi ütlesin, et ma ei tule homme. Selle peale nö ülemus tegi suured silma, et päriselt või. Ausalt öeldes ma mõtlesin küll päriselt. Vastasin, et hetkel teen nalja. Ühtepidi mulle meeldib seal, aga teistpidi mitte. Ma võin eksida, aga mulle tundub, et see kuidas on minu töö korraldatud ei ole mulle sobiv. Võib olla ma hakkan lähipäevadel asja teisest küljest nägema. Ma ei tea seda ja ei taha ka teada. Kell läks oma teed ja lõppu ei paistnud. Masinatega oli probleeme, inimesed väsinud. Selleks ajaks, kui kõik valmis sai oli kell palju. Mina tulin ära kell 23.15. Vot sulle normaalne tööaeg. Mul lõid jalad tuld välja. Eks näis, kuidas homme läheb.