Naabrid.

 Mul on elu jooksul päris palju naabreid olnud. Mõnega suhtlen siiani. Kuid selliseid naabreid nagu siin pole ma enne kohanud. Mõnele ei taha kohtudes isegi tere öelda. Kuid inimesed ja nende kasvatus on erinev. Respekt, kui selline ei kuulu kõigi teadmiste hulka. Ma ei ütle siin kohal, et me ise oleme ideaalsed. Kindlasti mitte, kuid me aksepteerime teisi.

Ei ole ilus teisi inimesi taga rääkida. Kuid teades kohalikke, siis räägivad nemad meid kordades rohkem taga. Me elame 4 kordses majas. Meie all on üks korrus, siis meie ja meie peal on korter läbi kahe korrus. Ühel pool kõrval ja vastas on ka naabrid. Tegemist on majaga kus on 24 korterit. 

Alustan naabritest, kes elavad meie peal. Nemad on siin kauem elanud, kui mina. Kui me siia kolisime, siis olid nad enam vähem. Välja Arvatud see, et hommikul tuli naine mööda metalltreppi kontsade klõbinal alla. Maja kostab läbi ja kõik on kuulda. Seejärel trampis ta kontsadega mööda korterit ringi ja läks tööle. Ülejäänud aeg oli vaikne. Millagi tegid nad vannitoas remonti ja hommikust õhtuni käis kolistamine. Sai see remont läbi ja saabumas oli hullem. Nimelt said nad lapse. Tore, kui inimesed lapsi saavad, kuid kõik inimesed ei peaks lapsi saama. Nimelt see laps kogu aeg röökis, vahet polnud kas päeval või öösel. Lisaks sellele muutusid nad ise närviliseks ja pidevalt karjusid. Üks hetk läks asi paremaks, kuni ema läks tööle. Last hakkasid vanaemad kordamööda hoidma. Kuna laps oli rahutu, siis jalutati /trambiti temaga edasi tagasi. Lauldi, hüpati ja ma ei tea mida iganes tehti. Lärm vaibus tavaliselt vastu ööd. Ühel päeval olin ma üksi kodus, toas oli vaikus (minu toas). Üleval titt lärmas ja vanaema röökis lapsele, kas sa jääd lõpuks vait. Ossa raisk, ma lausa ehmatasin. Titt ehmatas ka, vait jäid. 

Antud naabrid käivad iga aasta teatamas, et nemad hakkavad oma terrassi pesema. Annavad teada, et me enda asjad eest korjaks nt pesu ei kuivataks. Väga nõme komme neil. Minu meelest võivad nad teha oma terrassiga, mida tahavad. Kuid oma prahti, vett ei ole neil õigust alla valada. Igatahes tuli ülemine ukse taha ja ma ütlesin ilma filtreid kasutamata kõik välja. Selle peale sain vastuse, et nemad kontsi ei kanna, laps ei karju alumisel korrusel ja vanaema ei öelnud nii lapsele. Ega ma paremat vastust oodanudki. Mõned päevad hiljem oli ta tagasi ja vabandas. Tuli välja, et mul oli õigus olnud. 

Mõnda Aega oli enam vähem. Kuid rahu ei jagunud kauaks. Ühel päeval vaatasin, et köögiaken on märg. Õues vihma ei sadanud. Ja, siis sain aru, et ülemised jälle teevad midagi. Kusjuures ma ei ole siiani aru saanud, mida nad teevad, et köögi pidevalt vett õue kallavad. Piisab mul aken puhtaks pesta, kui paari päeva jooksul vett all kallatakse. Rääkida nendega mõtet ei ole.

Nagu teleturus öeldakse ja see ei ole veel kõik. Eelmine suvi läksime üks päev Marleniga õue ja ma nägin üle mitme kuu ülemisi naabreid. Tuli välja, et nad ootavad uut last. Appi, mis neil eelmine kord arusaamatuks jäi. Õnneks see laps on natuke vaiksem. Ma olen korduvalt öösel ärganud titte karjumise peale. Minu lapsed ärkasid öösel ilma nututa lalisedes. 

Nii ja see ei olnud veel kõik. Ausõna nende naabrite kohta viimane asi. Ühel õhtul tormas Marlen oma toast välja ja teatas, et lambist tuleb vett. Tema tuppa joostes ilmnes, et laest sajab vett. Marleni toas on seal voodi, seega jooksis vesi voodisse. Kähku kauss alla ja läksime üles. Naabrimees tegi ukse lahti ja me rääkisime milles asi. Ta oli üllatunud, et meil vesi jookseb. Käis korra kuskil ära ja ütles, et enam ei jookse. Rõhutas, et ta helistab kindlustusse. Järgmine päev tuli vabandama ja rõhutas uuesti kindlustusse helistamist. Mina eeldasin, et kindlustus tuleb ja vaatan üle, kas meil on kahjustusi. Mitte midagi. Ma kartsin, et madrats läheb hallitama. Samuti ei teadnud, mis laest saab. Õnneks kuivas madrats ja laest pole aru saada, et midagi oleks juhtunud.

All on meil mitmed erinevad naabrid olnud. Ma neist kõigist ei hakka rääkima. Võtan värvikamad ette. Ühe värvikamad oli kohalik noorem paar. Nad kolisid sisse talvel ja esimestel päevadel ilmnes, et neil on koer, bokseri sarnane. Ei tea mina täpselt, mis tõugu, aga paksu karvata. See karvutu koer istus terve talve, hommikust õhtuni õues ja värises. Mul oli koerast kahju. Õnneks oli vaikne tüüp ja eriti ei haukunud. Kogu selle aja jooksul, mis nad siin elasid nägime meie neid koertega (hiljem võeti üks koer juurde) kaks korda õues jalutamas. Ülejäänud aja tegid koerad kõik oma hädad terrassile. Alla vaadates avanes imeline vaatepilt ja nii koguaeg. Ausalt öeldes oli mul neist koertest kahju. Teine koer, kes juurde võeti oli karvane, pisikene ja sellele meeldis haukutada. Me käisime neid korduvalt keelamas, kui pererahvast kodus ei olnud ja lõpuks said nad meid nähes aru, et peab vait olema. 

Suvel on meil siin soe ja seega otsustasid naabrid basseini terrassile panna. Kogu suve jooksul kasutasid nad seda täpselt 2 korda. Suurema osa ööpäevast olid nad lihtsalt kodust ära. Ühel ööl jõudsid nad nagu ikka peale keskööd koju. Muusika pandi mängima, bassein lasti veest tühjaks ja hakati seda harjaga puhastama. Peeter on meil üldiselt rahulik ja naabrite peale ei ärritu. Tollel öösel sai tal mõõt täis ja ta ütles neile oma arvamuse. Vastu öeldi talle, et nemad tulevad hilja töölt ja millel nad siis peaksid seda tegema. Eks ole, teised inimesed peavad vara ärkama, aga see neid ei huvita. Mõned korterid eemal elav naaber tuli rõdule ja tegi mõlemale osapoolele märkuse,et võiks vait olla, kuna tema peab hommikul vara ärkama. Enne ei julgenud keegi välja tulla.

Ühel pühapäeva hommikul ärkasin ma selle peale, et all käib hirmus lärm. Nimelt on alumisel korteril väike terrass meie magamistoa akna alla ja seal naabrid olid. Kell oli 6.30 hommikul. Mina neid aknast ei näinud, aga helide järgi sain aru, et naine pühkis terrassi ja mees sõimas. Kogu see karjumine ja sõimamine kestis ca tund. Selle ajaga sain ma suurema osa roppe sõnu selgeks. Üldse oli sellel mehel pidevalt halb tuju ja talle meeldis karjuda ja ebaviisakaid sõnu lendu lasta. Hommikuti paugutas ta uksi nii, et meil krohv seinast kukkus. Neid näiteid nende kohta võiks ma veel tuua. Õnneks kolisid nad minema.

Järgmisena (hetkel elavad ka) kolis meie alla rumeenlaste pere. Üks teine naaber rääkis, et need on tema sõbrad, väga vaiksed ja toredad inimesed. Mul oli selle üle ainult hea meel. Mõnda aega isegi olid enam vähem vaiksed. Kuid, siis sai laps neil jalad alla ja peale seda ei pea nad vajalikuks oma last keelata. Laps näiteks ütles paar korda ema , kui ema välja ei teinud pistis rõõkima. Eriti tore on seda kuulata, kui sul on vaja hommikul vara ärgata ja peaksid ammu magama. Mees näiteks arvas, et skype kõnesid teha on täiesti normaalne ja valjusti rääkida. Last nad eriti korrale kutsuda ei viitsi. Ma olen õhtuti korduvalt tsss teinud ja peale seda hakkasid lapsevanemad arusaama, et nende laps segab teisi. Uskumatu. Terve küla on vaikne, teisi naabreid pole kuulda, ainult üks titt lärmab. Eks ma pean neile lõpuks ütlema, et see ei ole normaalne.

Tegelikult tekkis mul praegu hoopis mõte, et äkki ei olegi probleem naabrites, vaid hoopis minus? Võib olla ma peaks asja rahulikult võtma ja nende eripäradele mitte tähelepanu pöörama. Igatahes olen ma kasvõi homne päev nõus kolima sellisesse, kohta kus naabreid ei ole. Ma tahan rahu ja vaikust.