Laupäev

Homme st pühapäeval kavatsen ma puhata. Vedelen diivanil ja varvastki ei liiguta. Hommikul ärgates olin ma juba väsinud ja ootasin, et saaks lõunauinaku teha. Hea on ju sellise ootusega ärgata. Kõik tehtud oli aeg uinakuks. Ja mis, siis juhtus? Juhtus see nagu juhtuma pidi. Uni oli kuhugi läinud. Terve hommiku oli uni kohal. Normaalne. Mingi hetke magasin. Ärkasin ja kuulsin, et alumiste naabrite laps kolistab terrassi peal. Mul hakkab karikas täis saama ja peagi ütlen neile, mis ma neist arvan. Loodetavasti suudan ma seda viisakalt teha. Seejärel oli aeg korvpalli mängule minna. See nädal oli mäng teises külas, ca 30 minuti kaugusel. Seal me enne pole käinud. Mida mäng edasi seda paremaks meie meeskond läheb. Gregor on suure arengu läbi teinud ja viskab palli korvi sisse. Eelmine aasta ta ei julgenud eriti palli puudutada. Kaitses on ta ka päris hea. Loodame, et järgmine aasta saab rohkem treenida ja mängida. Üldse võiks vanemad ukse taga oodata. Mul jääks närvirakke palju rohkem alles. Me teiste vanematega elame alati kaasa, hüüame ergutusi, kiitusi, plaksutame. Peale igat mängu ma mõtlen kumb on raskem, kas mängida või pealt vaadata? Gregor ütleb, et mängida on lihtsam ja ma olen temaga nõus. Tagasi tulles käisime ja ostsime süüa. Meie viimase aja lemmik on kebab. Ma loodan, et eesti keeles on sama nimi. Tegelt ma ei teagi, kas on või mitte. Ports on suur ja maitsev, 6 euri eest süüa piisavalt. Õhtu tipp hetkeks saab eurovisioon. Laulud võiks vahele jätta ja kohe hääletama hakata. Ma loodan ikka Ukraina võidu peale, või siis Soome. Lisaks meeldib mulle Leedu ka. Saime mõne laulu kuulatud, kui helistas Marlen. Tuli välja, et rong oli varem välja tulnud ja tema jäi maha. Rong olevat varem ära sõitnud. Piikspiikspiiks. Ei jäänud muud üle, kui lapsele järgi minna. Külast välja sõites tuli rong vastu. Huvitav oli see, et rong jõudis ettenähtud ajal. Marlen jäi endale kindlaks, et rong väljus varem. Koju jõudes tõdesin, et jõudsime Soome laulu ajaks. Sellele järgnesid Leedu ja minu absoluutne lemmik Ukraina. Kahju oli sellest, et Hispaania laul jäi kuulmata. Kõik laulud saadi kuulatud ja lõpuks hakati punkte andma. Mulle see uus punktide andmise süsteem ei meeldi. Kuid keegi mõtles selle välja ja las ta olla. Esimese vooru järgi juhtisid ühed ja peale teiste punktide andmist oli olukord hoopis teine. Itaalia oli koguaeg soosik olnud ja nii see võit neile läks. Nende laul ei olnud minu lemmik, aga vähemalt erines teistes. Midagi teistsugust.