Eurovisioon 1 poolfinaal

Nagu korralikud kodanikud ikka, siis vaatasime eile õhtul Eurovisiooni 1 poolfinaali. Tuleb tunnistada, kui Eesti meediaväljaandeid ei loeks, siis ei teaks, et selline üritus on toimumas. Siin ei näinud ma meediaväljaannetes selle kohta mingit infot. Eile hommikul vaatasin juhuslikult kanalit, kus õhtul ülekanne tuli ja seal oli reklaam õhtusele sündmusele. Ei mingit nädalaid kestvaid arutelusi, kes võidab või kaotab. Täiesti normaalne. Mingi aeg uudistes näitas, et kuskil X riigis valiti keegi eurovisioonile esindama ja kõik. Ma ei ole isegi Eesti laulu kuulnud. Ma ei kuulagi seda ükski aasta enne, kui poolfinaalis.

Seega sai huviga eilset poolfinaali vaatama hakatud. Ma ei tea kas asi on minus (Peeter ütles tegelt sama), aga ühtegi eriti silmapaistvat lugu ei olnud. Üksi ei olnud selline, mis oleks meelde jäänud või kummitama hakanud.  Kõige rohkem meeldis mulle Ukraina laul. See oli midagi totaalselt erinevat ja jäi oma isikupärasusega meelde. Mul oli hea meel, kui nad edasi said. Ma loodan, et nad võidavad. Nii ütlesin Peetrile. Kes selle peale ütles, et ma pole isegi Eesti laulu kuulnud ja ennustan siin Ukrainale võitu. No esimese poolfinaali järgi on see minu soosik number üks. Eks neljapäeval näeb, kas see muutub või mitte.

Peeter vaatas samuti ja kommenteeris naislauljate riietust. Mõned riigid olid raatsinud naistele riided selga panna. Osade puhul jäi arusaamatuks kas hindama peab laulu või esineja kehavõlusid? Mees vaatajate jaoks on kindlasti esikohal kehavõlud. Sellisel üritusel võiks siiski mingi dress code olla ehk mitte liiga paljastav. Kuid see on minu isiklik arvamus. 

Jääme neljapäeva ootama ja vaatame, mis teises poolfinaalis saab. Loodetavasti Eesti saab edasi.