Tuvi terror.

 Ma ei mäleta, et eelnevatel aastatel oleks meil tuvidega probleeme olnud. Eks nad lendasid ringi ja häälitsesid, aga otseselt meisse ei puutunud.

Mõni aeg tagasi hakkasid nad rõduääre peal käima. Aknale lähenedes lendasid minema. Mida aeg edasi, seda lähemale võisin minna, et nad ära lendaks. 

Peale lihavõttepühi tagasi tulles oli meil rõdu erinevaid oksi täis. Ma olin algul kindel, et ülemine naaber on oma oksad meile visanud. Meil on ebanormaalsed naabrid, aga sellest teinekord. Koristasin rõdu ära. Selleks ajaks oli selge, et tuvid plaanisid pesa ehitada. Vabandust, aga vale koha valisite. Lootsin, et peale nüüd saime neist lahti. Vot ei saanud. Nüüd on nad pühaviha täis. Meil on rõdul seina peal lambid. Tihti peale leian ma nad lambi pealt istumas ja kulutamas. Tegelikult ma kuulen neid. Nad on nii julgeks läinud, et ma võin praktiliselt nende kõrval seista. Mul ei ole nende vastu midagi, aga see pidev kulutamine käib närvidele. Tuleb välja, et mul on veel närvid. Hommikul tahaks magada, aga nemad on varakult platsis. Ei mingit viisakust.

Kuidas neist lahti saada? Seda me ei tea, aga meil on huvitavaid mõtteid. Kas tuvid neist arusaavad, kes seda teab. Peeter arvas, et ta võtab lambist pirnid välja ja paneb juhtmed otse. Kui tuvid maanduvad, vajutan lülitit ja saab grillitud tuvid. Väga hea mõte. Ma ei olnud sellega nõus, me ei saa nii teha.

Järgmine variant on neid õhukast lasta. Seda ehmatamise eesmärgil. Kuid ka see pole hea mõte.

Lampide peale peaks midagi panema, aga mida. Midagi rasket see olla ei saa, kuna vastasel juhul kukuks lambid koos seinaga alla. Kas selleks sobiks teip, klaasikillud või midagi muud. Eks me peame midagi välja mõtlema.