Töö jutt!

Mõnikord ei saa ma aru, kuidas ma kohe oskan? Mul tulevad asjad "hästi" välja. Ju ma olen andekas. Vaatasin hommikul töökuulutusi ja leidsin ühe sobiva. Tegemist on siltide valmistamise ja kastidele kleepimisega. Ma olen seda tööd mõned hooajad siin teinud ja mulle meeldib. 

Lühidalt töökirjeldus. Klient esitab tellimuse, kontor vormistab paberi ja seejärel hakkab liin tellimust täitma. Mina vaatan paberi pealt tellimusenumbri ja otsin programmist vastava tellimuse välja. Kui see on olemast, võtan lahti õige sildipõhja. Sildipõhjal on üldandmed kirjas, kes on pakendaja, kelle puuvili, triipkood jne. Mina lisan juurde puuvilja sordinime, suuruse, kuupäeva ja prindid välja. Seejärel kleebin alusel olevatele kastidele. Ei midagi keerulist. Töö eeldab täpsust, kiirust ja korrektsust. Mulle see töö meeldib ja olen sellega hakkama saanud. Vahel tuleb ette eksimusi, aga üldiselt võrreldes teistega, siis vähem. Mul ülemus ükskord ütles, kui mul on palju tööd, siis ma ei eksi. Hooaja lõpus oli vähe ja suutsin eksida. Ikka juhtub. Korra ei keskendu ja ongi korras. Eksimine tähendab siltide vahetamist, mis tuleb ära teha ülejäänud töö kõrvalt. Kõige aeganõudvam on valede siltide eemaldamine, eriti need, mis on kleebitud. 

Suurem osa inimestest töötab liini peal ja pakib puuviljad kastidesse. Ma tegin esimene aasta kaks nädalat seda ja see oli jube. Töö ise ei ole, aga kaastöötajad küll. Ladudes töötavad erinevate riikide inimesed, seltskond on kirju ja huvitav. Olen seal töötades tutvunud paljude huvitavate inimestega. Seega ei hakka ma edasises jutus riike mainima. Kui ma liini peale läksin näidati mulle kuidas ja mida pean tegema. Liin on pikk lint, kus kahelpool on inimesed. Mingi aja tagant on vahed nö sahtlid ja sinna kukuvad õiges suuruses puuviljad. Masin ise sorteerib ära. Töötajal on näo kõrgusel kast, kuhu puuviljad sisse lähevad. Pea kõrgusel käib teine, kus on kastid ja sealt tuleb endale ise kastid võta. Pakkimine kasti käib kas kilo kaupa, tükki kaupa nö pesasse või plastikkarpi sisse, kuhu läheb teatud arv. Igas kastis on 10 karpi, mitu karpi läheb sõltub tellimusest. Midagi keerulist ei ole. Mina töötasin liinil aprikoosidea. Mõlemasse kätte kolm tükki korraga ja karpi. Suhteliselt rutiine ja kiire. Kui endal puuvilju ees ei olnud tuli liini peal vaadata, kus kedagi ei ole ja sinna minna. St, kui liiga kiirelt tegid pidid teise kohta minema ja seal tegema. Samas osad ei tahtnud/viitsinud tööd teha ja lasid enda sahtlid täis. Kui enam ei mahtunud andis masin alarmi. Seejärel liini eest vastutaja luges moraali, et tõmmake puuviljad eest ära ja tempo. Ühel päeval sattus minu kõrvale naine, keda see töö ei huvitanud. Tema vahtis ringi, uuris oma telefoni, kuigi telefon on keelatud. Parim oli, kui ta võttis oma crocsid jalast ja imetles oma sokke. Pidevalt hüüdis, et tema ei jõua. Ausalt öeldes selliseid juhtumeid oli veel ja seepärast mulle liinil töötamine ei meeldi.

Pikk jutt sai räägitud ja nüüd teema juurde. Uus hooaeg on lähememas ja tuleb endale koht vaadata. Põhimõtteliselt peaks ma vanasse kohta tagasi saama, kuid huvipärast võib mujale proovida. Üks päev leidsingi tööjõuvahendusfirma kuulutuse ja saatsin cv sinna. Alla tunni läks mööda, kui mulle helistati. Ja, mis siis välja tuli? Tegemist on kohaga, kuhu ma olen kaks korda cv saatnud ja ei öelnud. Andekas, eks ole. Esimene kord ma ei läinud, kuna teine firma kutsus mõned päevad enne tööle. Teinekord telefoni teel öeldi, et silditöö ja tule vestlusele. Vestlus toimus õues, mis oli imelik. Ja, siis öeldi, et praegu on silditööd vähe ja lähen liinile. Mingi hetk näidatakse, kuidas töö käib. Ja, kui palju tööd on saan silte teha. Ma ütlesin alguses ja, aga hiljem loobusin. Ja nüüd kolmas kord sammas ämbris, koll koll. Käisin vestlusel ja seal öeldi, et sildid pluss vahel liinitöö. Põhjendasin miks see mulle ei sobi. Nad said aru ja jätsid mu andmed alles, kui sobiv töö tuleb helistavad. 

Vot selline pirtsakas tüüp olen.