Sõltuvus!

 Ma pean tegema ühe ülestunnistuse. Nimelt on ma sõltlane. Mis on sõltuvus ja millised on minu omad?

 

· Sõltuvus ehk reaalne sõltuvus ehk ontoloogiline sõltuvus on metafüüsikas suhe, milles üks entiteet määrab teise olemasolu või omadused.

· Sõltuvus on olukord, milles mingit laadi elamused etendavad inimese elus ebanormaalselt olulist osa.

· Sõltuvus on sõltuvusaine ülemäärase tarvitamisega seotud psüühiliste (psüühiline sõltuvus) ja kehaliste nähtude (füüsiline sõltuvus) kompleks.

· Sõltuvus on süntaksis teatud suhtetüüp.

· Stohhastiline sõltuvus on juhuslike suuruste vaheline seos.

· Emotsionaalne sõltuvus on ülemäärane kiindumus.

· Sotsiaalne sõltuvus on võimetus end iseseisvalt ülal pidada või iseseisvalt igapäevaeluga toime tulla.

· Funktsionaalne sõltuvus on olukord, kus ühe muutuja väärtus määrab teise muutuja väärtuse.

 

Üldiselt pidi see positiivne tunnus olema, kui sõltlane saab sellest aru ja julgeb oma sõltuvust tunnistada. Parema meelega ma enda omi ei tunnistaks, aga kohati läheb asi käest ära. See viimane aasta "aitas" palju kaasa sõltuvuse süvenemiseks. Maha jätta ma seda ei oska, ei taha ka. Vahel mõned päevad pean vastu ja, siis jätkub kõik vanaviisi. Minu kõige suuremaks sõltuvuseks on lugemine. Oleks minu teha, siis ma loeks 24/7, täiesti ausalt. Mulle on alati lugemine meeldinud ja ma naudin seda. Kuid selleks on aega vaja, mida mul on õnneks. Kohe pärast seda, kui kodu on korras, söök valmis, pesu pestud. Teoorias kõlab hästi. Tegelikkus on hoopis muu. Kõigepealt lugemine ja, kui aega jääb, siis muud tegevused. Ma käin vahel nagu silmaklappidega hobune ringi, nii ei paista tolmurullid silma. Raske on raamat pooleli jätta, kui huvitav koht on. Tõeline nauding on lugeda, kui kedagi kodus ei ole. Siis ei ole ohtu, et keegi segama tuleb. Mulle meeldib saja protsendiliselt keskenduda ja segamine ei meeldi. Mäletan, kui lapsed väiksed olid, siis ma ei lugenud. Ma siin ükspäev unistasin suvest. Loodetavasti saan ma suveks tööle ja viirus taandub. Seega saadaks ma oma pere Eestisse ja ise jääks koju. Kogu vaba aja saaksin sisustada lugemisega. Vot see oleks elu. Küll ma olen õel. Ma ei hakka Peetrile oma ideed veel rääkima, kuna talle see ei meeldiks. :) 

Suurimaks probleemiks oli raamatute ostmine. Eestis käies ostsin mingi koguse, kuid need sai kiirelt läbi. Mõned korrad tellisin, aga ikka vähe. Muidugi võiks kohalikust raamatukogust laenutada. Kuid mulle meeldib eesti keeles lugeda. Mulle tundub, kui ma loeks kohalikus keeles, siis jääks eesti keelt minu jaoks väheks. Igatahes sain ma ühel päeval Elisast kõne ja nad tutvustasid mulle oma raamatu äppi. Võtsin ja proovisin, ei meeldinud. Päris raamat oli kuidagi parem. Ühel päeval võtsin kätte ja proovisin uuesti. See oli hea viga. Nüüd ei saa ma seda enam kõrvale pandud. Äppis on palju erinevaid raamatuid ja ajakirju. Mingeid piiranguid ei ole. Ja see kõik maksab 8.99 euri kuus. Minu jaoks on see parim lahendus. 

Vaatasin, kui palju ma siis lugenud olen. Tuli välja, et vähe ;) . Eelmise aasta ca jaanuari keskpaigast tänaseni 160 raamatut. Ei ole ju palju, mul ei ole sõltuvust!!!

 

Teine sõltuvus on mul veel. See on mul juba palju aastaid. Ma olen nimelt kõndimisest sõltuvuses. Oleks mul ainult aega kõndida. Minu päevane sammude miinimum on 18000. Ma just vaatasin, et viimase kuu keskmine on 15,9 km päevas. Käimine nagu lugemine võtab päevas päris palju aega. Seega tekib küsimus, kuidas ma peaks jõudma koduste asjadega tegeleda? Kus ma selle aja võtan? 

Ma proovisin oma sõltuvusi ühendada. Nimelt on võimalik kuulata audioraamatut. Paar minutit suutsin kuulata ja, siis panin kinni. Ei saanud mina kuulata, kui keegi ette loeb. Ma ei suutnud jälgida sündmusi. Jama lugu. 

Nii ma siis elan koos oma sõltuvustega. Seda postitust alustasin mitu head päeva tagasi. Lõpuni ei olnud aega kirjutada, sest lugemine oli pooleli.