Korvpall ja sõõrikud!
Täna oli meil korvpallimäng. Hommikul täitsin veel viimased paberid ja lootsin, et kõik vajalik on olemas. Kuigi ma ei olnud selles üldse kindel. Ma lihtsalt ei jõua enam järge hoida, millised panerid vajalikud on. Klubi saadab nii palju infot, et hulluks ajab. Lollile nagu minule võiks konkreetse nimekirja saata. Igatahes asusime teele, kuid polnud kindlad (mina) kaugele jõuame. Gregor küsis hoopis kas ma üldse tean kuhu sõita. Tema arvas, et see asub hoopis teisel pool. Tore, et mina roolis olin. Maanteed oli suhteliselt autosid täis, nagu viimasel ajal ikka. Ma hommikul ütlesin Peetrile, et ma olen ühes kohas kindel, kus politsei on. Ja seal nad olidki. Ma ei saa aru, miks lotopileti võidunumbrid ei võiks niimoodi mõttes olla. Tegemist oli küla lõpuga ja seal oli sirge tee, hea nähtavusega. Panime kähku maskid ette, kuna need peavad autos olema. Meie ees peatati auto (vahe ca 400 meetrit), kiire jutt ja auto sõitis edasi. Minul lõi süda miljon lööki ja ma lootsin, et mul on vajalikd paberid. Võtsin hoo maha, panin raadio vaikseks ja hakkasin akent avama. Politsei keeras meile selja ja läks teiselepoole teed (seal oli paariline teise auto juures), meist ei tehtud välja. See oli esimene ja viimane koht, kus politsei oli.
Kommentaarid
Postita kommentaar