Lumi ja külm!
Aasatalõpp ja uue alguses oli meil külmalaine. Öösel oli kohati -6 kraadikülma, päeval oli natuke vähem. Toas soojas olla oli täitsa mõnus. Eriti arvestades fakti, et kõigil oli puhkus ja kuhugi minema ei pidanud. Nojah, nagu siin eriti hetkel kuhugi minna võiks.
Mitu päeva näitas ilmaennustus, et hakkab lund sadama. Pole juba mitu aastat siin lund olnud ja seega jäime ootama. Mida ei tulnud oli lumi. Reedeõhtul (kesköö) paiku pidi kindlasti sadama hakkama. Ma vaatasin veel kella 2 ajal välja ja mida ei olnud oli lumi. Hommikul ärgates ja suurde tuppa jõudes oli Gregor kardinad eest tõmanud. Ja mida ma akna taga nägin. Lund!!! Gregor ise oli juba selleks ajaks õue jõudnud minna. Vaatasin mina välja, kuidas sajab valget pehmet lund. Täitsa ilus vaatepilt oli. Meie akendest avaneb naabermaja hoovi vaade ja sel on palmipuu. Seekord oli seal lumine palmipuu, sellist vaatepilt ei näe just tihti.
Ei läinud kaua mööda, kui kõlas uksekell, tuli Marleni sõbranna teda õue kutsuma. Marlen polnud isegi ärganud, aga ma ajasin ta üles. Seega olid mõlemad lapsed õues lund nautimas.
Peeter see eest arvas, et tema küll ei taha selle valge olluse kätte minna. Tal pidi veel meeles olema, kuidas ta autot omalajal puhastas ja lumi jalanõude sisse kukkus. Ega see just meeldiv mälestus ja tunne ei olnud. Kuid lõpuks saime meie ka riidesse ja läksime välja. Nagu arvata oli, siis oli väljas palju inimesi. Lapsed olid kõige rohkem vaimustatud. Ehitati lumememmesid, sõideti kelkudega. Julgemad ja andekamad sõitsid autoga. Meie jalutasime lihtsalt ja nautisime seda, et õues oli üle mitme päeva soe.
Ilmateade väitis, et õhtupoole hakkab vihma sadama ja sadu kestab järgmise päevani. Sadas jah, aga lörtsi, vihma ei kuskil. Ma ütlesin, et küll on hea, et laupäeval sajab. Kui siin lund sajab, siis on koolid kinni. Ja nii ma lootsingi, et laupäeval sajab ja pühapäevaks on plats puhas. Pühapäeval oli mingi pläga maas ja seega tundus, kõik hästi olevat.
Uudised vaadates ilmnes, et meil nagu poleks lund olnud, meil oli ca 5 cm. Kuid paljudes kohtades oli tõeline lumeuputus. Kohati sadas maha üle 50 cm lund, mida on siinsetes tingimustes palju. Autod jäeti teede äärde, kuna sõita ei olnud võimalik. Siin kohal ei ole midagi imestada, kuna hispaanlased ei saa sooja ja kuiva ilmagagi sõidetud. Nii näiteks olid Madriidis maanteed autosid täis ja inimesed neis lõksus. Pikapeale veeti inimesed autodest minema, aga autod jäid. Kuna maanteed olid autosid täis, siis ei saanud sahad oma tööd teha. Ja sellest kogu katastroof. Inimesed võiks ja arusaada ja kodus olla äärmuslikes ilmaoludes. Kusjuures uudisete saates öeldi korduvalt, et ilma mõjuva pühjuseta ei ole vaja kodunt välja minna. Ega kohalikud sellest arusaanud. Nüüd on lumesajust ca 10 päeva möödas ja Madriidis ei ole normaalne elu taastunud. Lume lükkamisega tegeletakse jätkuvalt, samuti maha kukkunud puude lõikamistega. Koolid ei ole veel lahti tehtud.
Pühapäeva päeval tuli uudistesaated vaadates välja, et esmaspäeval koolibussid ei sõida. Koolid pidid lahti olema ja vanemad võivad ise lapsed kooli viia. Uskumatu. Professionaalid ei saa sõita, aga kogemusteta lapsevanemad küll. Meie jaoks ei ole probleem sõita lume, jää, külma või soojailmaga. Hoopis teisi juhte tuleb siin karta. Kooli juurde viival teel on tõus ja sealt ei suudeta/taheta normaalse ilmaga sõita. Viimane lõpp enne kooli on tõus, koos kurvidega. Täiesti normaalne tee, ei mingeid probleeme. Meie arvasime, et meie jaoks ei ole probleem lapsi kooli viia. Peeter ütles selle peale, et tema ei hakka neid viima, kuna ei kavatse mäe peal oodata, millal sealt üles saadakse või ei saadagi. Seega leidsime, et parem on lapsed koju jätta. Whatsappi gruppides (kooli omades) käis tihe arutelu, mida esmaspäeval teha. Oodati, et kool saadab info, mis ja kuidas. Loogiline tundus ka, et kool võib lahti olla, ag aõpetajad ei pruugi kõik tulla. Suurem osa jõudis nagu meie otsusele, et lapsed jäävad koju. Koolist ei tulnud mitte ühtegi teadet. Lapsevanemad on targad ja peavad ise kõike teadma. Hea on, et uudistes ütles, et bussid ei sõida.
Jäi lootus, et esmaspäeval annab kooli teada, kas teisipäeval bussid sõidavad. Mitte midagi, täiesti null reaktsioon. Taaskord jõudsin ma järeldusele, et tegemist on täiesti nõmeda kooliga. Seega tuli ise otsida infot ja tuli välja, et järgmine päev bussid sõidavad.
Uudistes öeldi, et Hispaaniat tabas viimase 50 aasta kõige rängem lumesadu.
14.05.2014
Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si
Kommentaarid
Postita kommentaar