04.07.2016

Uni läks varakult ära ja nii ma vara voodist välja tulin. Kindla mõttega, et lõunaajal teen siesta. Seda ma ei teinud, kuna uni oli selleks ajaks kadunud. Lapsed läksid hommikul nagu ikka õue. Ei läinud kaua mööda, kui alt lasti kella. Gregor küsis kas ta võib sõbra ja tema vennaga nende tallu minna. Küsisin kas nad lähevad kolmekesi ja sain vastuseks ja. Ütlesin, et ei tohi minna, kuna kolm last üksinda maanteed ületamas ei ole mõeldav. Hetk hiljem andis Marlen kella ja teatas, et sõbra isa läheb ka ja nad lähevad autoga. Eks ole, miks ei võinud seda kohe öelda. Loomulikult võis Gregor minna, ta on enne ka nendega käinud. Gregor lasi omakord kella ja kontollis üle kas ma ikka lubasin. Ütles veel, et nad tulevad varsti tagasi. Mina hakkasin koristama, panin pesu kuivama, tegin süüa. Kõigi nende tegevust vahel pidi pidevalt telefonile vastama, kuna Marlen tahtis koguaeg midagi. Krt, miks me neile võtmed tegime, kui ma pean ikka uksehoidja olema. Lõpuks tuli Marlen tuppa ja ma arvasin, et saadan ta poodi. Ma ei jõua enam vett juua ja mõtlesin vahelduseks mahla juua. Viimati poes käies võtsin mahla, aga see sai otsa. Andsin Marlenile raha ja seletasin millist mahla ma tahan. Marlen jõudis alla ja lasi jälle kella. Ta küsis üle, millist mahla ma ikka tahtsin. Poest tagasi tuli Marlen õige mahlaga. Taaskord tõdesin, et kohalik pood on kallis. Liiter mahla maksis poole rohkem, kui linnast ostes. Seega tuleb edasi vett juua, üldse sisaldab mahl suhkrut ja see ei ole kasulik. Gregor jõudis koju ca kolme tunni pärast, see oli see kiire käimine. Õhtupoole olime taas basseinis, kuigi ilm võrreldes eelmiste päevadega oli jahedam. Taevas oli suurema osa ajast pilves ja isegi paar tilka vihma tuli. Uskumatu, kas pole? Õhtul läksime kogu perega välja jalutama. Peeter ja Gregor mängisid jalgpalli, Marlen oli sõpradega ja mina seltskonna mõttes kaasas.