17.06.2016

Suurema osa ööst olin ma üleval. Nina oli kinni ja hingata korralikult ei saanud. Vahepeal olid „helged hetked“ ja nina läks lahti, seega tuli nuusata. Hommikul üles tõustes olin ma väsinud ja oleks hea meelega peale pere ära saatmist magama tagasi läinud. Kuid selleks mul täna aega ei ole. Panin hoopis riidesse ja läksin koos Peetriga toast välja. Kuna meil on jätkuvalt üks auto, siis pidin Peetri tööle viima (hea küll ta ise sõitis) ja koju tagasi tulema. Tuppa tulles kuulas Gregor muusikat ja küsis, kus ma käisin, Marlen alles magas. Kell oli selleks ajaks palju ja nii ma Marleni üles ajasin. Vajadusel suudavad lapsed ennast kiirelt liigutada ja nii me õieks ajaks valmis saime. Lapsed läksid tundidesse ja mina shoppama. Ma ei mäleta, millal ma nii vara viimati poodi läksin. Vaatasin kella ja sain aru, et jõuan poodi vahetult peale avamist. Kohale jõudes ilmnes, et rahvast poes on suhteliselt vähe, müüjad panid kaupa välja. Poes olid koduperenaised, kes lastega ( lapsed olid eelkooliealised), kes ilma. Enesetunne oli mul jätkuvalt kehva ja parema meelega oleks ma kodus olnud. Kuna poes oli vaikne, siis oli iga lapse kisa ja jutt kaugele ja selgelt kuulda. Need helid lõikasid nagu noaga. Ma pole ammu pannud tähele, et väiksed lapsed on ebameeldivad (vabandust). Kuid täna tundus mulle, et kõik kohad on neid täis ja nad ei oska vaikselt olla. Kusjuures kõik poed olid väikseid lapsi täis. Minu ainuke soov oli koju saada. Kuigi jah ma oleks võinud nii kaua linnas olla, kui ise tahan. Lastele andsin võtmed, et vajadusel saaksid nad ise koju tulla. Peeter pidi töö autoga tulema. Huvitav oli kogu poes käigu juures see, et ma sain rahulikult vaadata mida mul vaja on. Tavaliselt ma seda teha ei saa, sest keegi on midagi huvitavat leidnud ja peab seda kindlasti mulle näitama. Samuti suutsin ma üksi olles osta asjad, mida ma ka plaanisin osta. Nt. vene poodi minnes on meil mitu korda olud plaanis osta ainult leiba. Välja tulles on meil lisaks leivale, keefir, vorst, jäätised, küpsised jne. Kuna leib oli otsas, siis läksin seda ostma ja välja tulles oli mul ainult leib kotis. Küll ma olen ikka tubli. Tee peale jäi võtmete valmistamine ja sealt käisin samuti läbi. Tegin mõlemale lapsele alt ukse võtme. Võtmed kaela ja saavad iseseisvad olla. Koolist tulles oli mõlemal lapsel palju asju. Käes olid kõik tehtud tööd ja kottides õpikud, mida ei ole enam vaja st mida teised ei saa kasutada. Tuppa tulles andsin neile võtmed ja nii nad välja läksid. Keegi andis alt kella ja mõtlesin, et miks nad küll oma võtmeid ei kasuta. Isegi kaalusin mõtet, et ma ei vasta telefonile, kuid ikkagi vastasin. Tuli välja, et ukse taga on hoopis Peeter.  Tema toavõtmed on autovõtmetega koos ja need on ju minu käes. Nii, et Peeter tahtis hoopis tuppa saada. Kusjuures tööle tagasi minnes võttis Peeter autovõtmed kaasa. All jõudes lasi ta kella ja küsis, kuidas ma kavatsen talle järgi minna. Meil on teine võti koos puldiga olemas, aga puldil on patarei tühi. Nii, et sain alla minna ja võtmed võtta. Lapsed veetsid oma päeva suuremas osas väljas olles. Mina ei tahtnud üldse välja minna, kuna enesetunne on jätkuvalt kehva. Ja pealegi, mida ma seal väljas teen, kui nad sõidavad kuskil ringi. Lõpuks ikka läksin välja ja Marleni nägin nö mõned korrad mööda kihutamas. Gregor mängis samal ajal ühe poisiga jalkat. Üldse tahtis Gregor minna koos sõbraga viimase tallu. Ma küsisin millal nad tagasi tulevad ja selle peale ei vastanud Gregor midagi. Sõber elab kõrval majas ja sinna jõudes nägin seal ühte poissi ja küsisin kas tema läheb ka. Tuli välja, et tema läheb ka. Selle peale ütlesin, et Gregor koos selle poisiga ei tule. Gregor sai selle peale pahaseks ja ma saan temast aru. Kuid ma ei taha, et ta koos selle poisiga ilma minuta kuhugile läheb. Nimelt ei oska antud poiss käituda. Nt mängivad kõik koos palli, äkki talle midagi ei meeldi ja ta lööb teisi. Lisaks sellele kasutab ta väga palju ebaviisakaid sõnu. Vanemad ei pööra üldiselt sellele tähelepanu. Seega keelasime meie (eesotsas minuga) antud poisiga suhtlemise ära. Paraku on suurimaks miinuseks see, et nad käivad ühes klassis. Kuid Gregor on hakanud arusaama, et temaga ei ole mõtet sõbrustada. Gregor käitus vahepeal nagu antud poiss ja meil oli tegemist, et seda muuta. Teised vanemad küsisid, miks Gregor pahane on ja ma rääkisin neile. Selle peale öeldi, et õieti teen, millal veel last kasvatada ja juhtida, kui mitte praegu. Kell oli nii palju, et tuli Peetrile järgi minna. Lapsed kaasa tulla ei tahtnud ja jäid välja. Vajadusel saavad nad tuppa minna, kuna neil on võtmed. Peetri juurde jõudes ilmnes, et tal on töö pooleli ja tal oli abi vaja. Aitasin nii palju, kui sain ja peagi saime koju tulla. Lapsed said korralduse koju tulla ja nii me ülejäänud õhtu jalgpalli saatel möödus. Marlen teatas, et tal peavalutab ja ta läks varakult magama. Gregor köhib rohkem, kui eile ja otsisin talle köharohu välja. Loodetavasti läheb see haigus meil kõigil kiirelt üle.