14.06.2016

Vaikselt ja saladuskatte all julgen öelda, et ma olen une üles leidnud. Viimastel päevadel olen nagu ikka tund varem kella vaadanud, aga kohe edasi maganud. Ja ärganud selle peale, et kell hakkab helisema. Nojah, kell võiks alati hiljem heliseda. Lapsed läksid nagu ikka kooli ja Peeter tööle. Mina mõtlesin, et ma vaatan oma pilguga üle, kui korda Gregor mänguasjade kastid tegi. Valasin kõik asjad põrandale ja hakkasin sorteerima. Tuli välja, et tehtud oli enam vähem. Välja arvatud see, et praht oli jätkuvalt kastides. Voodi alt leidsin mõned „kadunud“ riide esemed samuti, kuid ei midagi hullu. Tõstsin kapi eest ja sealt tagant tuli samuti mõni asi välja. Hiljem pesin toa põranda puhtaks ja üks asi sai jälle tehtud. Nüüd on vaja veel vaibad ära pesta, aga seda teeb Peeter millagi töö juures. Meil ei ole kodus kuskile vaipu kuivama panna. Peetril töö juures on koht kus kuivatada olemas. Lapsed tulid koolist koju ja läksid kohe õue. Üldse ei taha nad viimasel ajal toas olla. Arusaadav ju, väljas on ilusad ilmad ja lõpuks ometi ei ole vaja koduseidtöid teha. Seega väike vaheldus kulub neile ära. Kahju on ainult sellest, et teised lapsed tulevad tunduvalt hiljem välja. Kuid meie omad ei lase ennast sellest segada. Nii nad vahepeal õues on ja, siis tulevad tuppa. Õhtu veetsime nagu ikka õues. Enne koju tulekut ütlesin Gregorile, et ta võtaks oma tossud ja tõukeratta. Seejärel nägin, kuidas lapsed hakkasid minema. Hiljem sain sõnumi, et Gregori tossud on sama inimese käes, kes üks päev Marleni tõukeratta koju viis. Tuli välja, et Gregor ei pannud tähele, et ma palusin tal oma asjad kaasa võtta. Ausalt öeldes ei pannud ma ise tähele, et ta neid ei võtnud. Kusjuures kodus ei näinud ma ka, et neid ei ole. Positiivne on see, et viimased koju minejad korjavad ripakili jäänud asjad kokku. Varsti saame hoiustamise eest arve.  Lisaks sellele, et mul valutab selg ja jalg sain täna uue valu. Nimelt koju tulles tegi avastuse, et mul sabakont valutab. Hiljem hakkas kand ka valutama, see sama, mille ma mõne aasta eest basseinis ära lõin. Peeter kuulas mu ära ja ütles irooniliselt „ära sa arsti juurde mine“. Kuni on võimalus mitte minna seni ma ei lähe. Ei meeldi mulle arstide juures käia ja seletada, mis ja kus mul valutab. Nagu nii kirjutavad peoga rohtusid. Kui valu muutub välja kannatamatuks küll ma, siis arsti juurde lähen…võib olla.