12.06.2016

Ongi pühapäev käes ja saab hommikul kauem magada. Nojah, saaks kui lapsed sellest aru saaks. Marlen ärkas üles ja pani tule toas põlema, ise vedeles voodis ja kuhugile ei läinud: Ma ei tea, kui kaua mööda läks enne, kui ta tule ära kustutas. Natuke läks aega mööda ja ta kordas eelnevat protseduuri. Kaua saa magada, kui tuli segab ja nii ma voodist välja tuli. Marlen vaatas süüdimatu näoga otsa, et kõik on ju korras. Ma teen teile valgust, et te taipaks ärgata. Vot sellise näoga ta mind vaatas. Lapsed arvasid, et me võiks basseini minna, kuid ilm arvas, et see ei ole hea mõte. Väljas on tugev tuul ja sooja ca 27 kraadi vilus. Ei juhtu midagi, kui me ei lähe. Veetsime vaikse koduse päeva, koos jalgpalliga. Ahjah lastel sai juukseid ka lõigatud. Nädala alguses ütlesin lastele, et pühapäevaks peavad nende toad korras olema. Selle all pidasin silmas, et nad teevad korda riidekapid ja mänguasjade kastid. Gregor tegi kastid korda (ma ei kontrollinud), kapp jäi tegemata. Ma ei küsinud ja Gregor ise „unustas“ ära. Marlen selle eest teatas, et talle ei ole keegi vastavat korraldust andnud. Ma olevat seda öelnud ainult Gregorile. Mänguasju Marlen koristama ei hakanud, aga kapist tõmbas riided välja. Kui ma hiljem kööki jõudsin pidin imestusest pikali kukkuma. Terve põrand oli täis Marleni riideid. Neid sorteerima hakates ilmnes, et suurem osa asjadest on puhtada. Marlen tegi selgeks, et kõik on mustad ja tuleb ära pesta. Mina sellega nõus ei olnud ja korjasin puhtada asjad välja ja viisin Marleni tuppa tagasi. Marlenile see jälle ei meeldinud ja nii ta asjad oma toast välja viskas. Lisaks tegi ta selgeks, et temal olid kõik asjad enne kokku pandud ja mina tõin kokku käkerdatuna tagasi. Käsksin tal riided ära panna ja ei teinud tema lärmist välja. Ma ei saa aru, kus kohas me oleme Marleni puhul vea teinud. Või millal ta hakkab ükskord oma asju hoidma?