10.06.2016

Jälle reede! Ikka ja jälle on kõik samamoodi nagu ka eelnevatel päevadel. Rutiin, rutiin ja veelkord rutiin. Mõtlesin, et vaheldusemõttes võiks oma riided ülevaadata. Selga ei ole ju midagi panna. Tõstsin kõik riided välja ja sorteerisin nö suvised-talvised eraldi. Leidsin ühe pikapüksid, millest võiks lühikesedpüksid teha. Mina ja jälle õmblemas, huvitav see hakkab juba harjumuseks saama. Vaatasin osasid riideid ja mõtlesin, mida nendega teha. Osad riided on sellised, mida ma ei ole ammu kandnud ja tõenäoliselt nii pea ei kanna ka. Loogiline oleks sellised riided minema vista. Kuskil kunagi kirjutas, et riided, mida pole ca aastaaega selga pandud ei panda enam kunagi. Kuid mina ei raatsi midagi ära visata, võib olla ühel päeval tahan nad selga panna. Kõige uskumatum oli see, et välja võttes mahtusid riided kappi, aga tagasi pannes jäi ruumi puudu. Ja, mis peamine selga ei ole ikka midagi panna. Järgmisena hakkasin pükse ümber tegema ja see osutus kergemaks, kui ma arvasin. Vaatasin, kui palju võin sääri maha lõigata ja tegin selle ära. Seejärel tuli kõige raskem osa, tuli mõelda sääre lõpp pikkus välja. Vaatasin nii ja naa ja ei suutnud otsustada. Panin sääred erineva pikkusega kinni ja näitasin lõunaajal Peetrile. Peeter leidis, et võin natuke lühemad teha, kui algselt plaanisin. Pikkus paigas, keerasin sääred üles ja õmblesin paarist kohast kinni. Ei läinud poolt päeva, kui püksid olid valmis. Poleks uskunud, et see nii lihtne on. Laste koolinädal on selleks korraks jälle läbi. Peale kooli olid nad toas, Marlen tegi vabatahlikult koolitööd esmaspäevaks ära. Kuku või imestusest pikali. Õhtu veetsime nagu ikka väljas. Õhtu parimaks osaks oli see, et jalgpalli EM. Järgnev kuu möödub jalgpalli vaadates.