03.06.2016

Vahel peab midagi teisti tegema, kui igapäev. Nii mõtlesin ma eile ja tõstsin oma ratta esimeseks, et oleks kerge kätte saada. Seega võtsin ma täna ratta ja läksin sõitma. Ma olen see aasta mõned üksikud korrad sõitnud. Kujutasin ette, et kõige hullem ei tohiks olla. Poleks olnud, kui ma ei oleks liiga kiirelt sõitnud. Ei oska mina aeglaselt sõita. Kokku sõitsin 16,96 kilomeetrit, selleks kulus ca 58 minutit. Koju jõudes ootas mind ees raamat ja seda ma lugema hakkasin. Kaua ma seda lõbu endale lubada ei saanud, kuna vahel on vaja süüa ka teha. Kuna täna on reede ja tõenäoliselt oleme õhtul kaua väljas, siis otsustasin suurema koguse teha. Võtsin hommikul liha sulama ja nüüd jäi üle see praadida ja ahju panna. Peale koolis läksid lapsed viimast korda sellel õppeaastal trenni. Seega mul oli täna viimane pikme vaba õhtu. Trennist tules oli mõlemal tunnistus käes. Gregoril olid kõik asjad väga head, Marlenil oli üks asi kehvem. Selle peale Marlen ütles, et ta ei viitsi neid asju teha. Mis selle peale ikka öelda. Õhtu oli ees ja nii me välja läksime. Lubasin eile Marleni sõbranna emale, et ma võin õhtul tema lapsi vaadata (tal oli vaja tööd teha). Lapsed toimetasid omaette ja üht äkki jäi mulle silma, et ühtegi vanemat peale minu ei ole. Lugesin lapsed kokku ja sai 9 „hoolealust“. Ajamöödudes tuli lapsi ja vanemaid juurde. Koju tulles tõstis naabripoiss käed üles, et m ata sülle võtaks. Küsisin ta käest kuhu me nüüd läheme ja tema vastas, et minu juurde. Ütlesin seda tema emale ja ta oli nõus, et laps meile tuleb. Naabripoiss vaatas ühes ja teises toas ringi, mängis erinevate mänguasjadega. Ja äkki oli tal käes Marleni ehete tegemise karp, kus sees on erineva suurusega pärlid. Enne, kui me Marleniga jõudsime reageerida oli karp lahti ja ma nägn aegluubis, kuidas pärlid põrandale kukuvad ja laiali jooksevad. Nojah, mis teha väikse laps (saab peagi 3.a.) ei teadnud ja, mis seal on. Koristasin osad kokku, ülejäänud tõmban homme tolmuimejaga. Peeter seisis ukse peal ja küsis miks ma ei öelnud, et meil külaline on. Eei teadnud ma pool tundi tagasi isegi, et ta tuleb. Naabrinaine vahepeal rõdult küsis kas meil on kõik korras. Poiss oli rahul ja ta oleks kauemaks meile jäänud. Kuna kell hakkas 9 saama, siis pidin ta koju viima. Peeter jõudis nii vara koju, et ma ei osanud teda isegi oodata. Tavaliselt on see, et mida nädalavahetuse poole seda hiljem ta tuleb. Nüüd, kui ta üksi on jõuab ta varem. Ei saa mina aru, kuidas see võimalik on. Hea uudis on see, et ülemus on puhkuse sooviga nõus. Suvel puhkame kolm nädalat ja nädal jääb aasta lõppu. Millal täpselt puhkus on see jääb saladuseks.