02.06.2016

Mõtlesin, et proovin kui palju ma joosta jõuan. Sain vaevalt esimesed meetrid läbitud, kui pahkluud hakkasid valutama. Huvitav küll miks? Kas on joosku tehnika vale või midagi muud. Pinnas, kus jooksin oli pehme ja tossud jooksmise omad. Seisma ma valu pärast ei jäänud ja jooksin edasi. Ca 2 kilomeetrit pidasin vastu, siis otsustasin kõndida. Edasi läks nagu eile jooksin ja kõndisin vahelumisi. Külla tagasi jõudes nägin postiljoni juttu rääkimas. Tema nägi mind samuti ja hüüdis juba kaugelt. Kuna mul olid klapid kõrvas, siis ma ei kuulnud mida ta ütles. Läksin lähemale ja ta küsis kas ma lähen koju, mulle olevat pakk. Jah lähen küll koju, aga ma võin paki kohe kaasa võtta. Otsisin telefoni taskust välja ja võtsin sealt vahelt load välja. Postiljon otsis paki, täitsime vajalikud formaalsused ja läksime oma teed. Vahel on ikka hea väikses kohas, kus kõik tunnevad kõiki. Saad vajalikud asjad poole tee peal aetud. Kusjuures ma olen pikkisilmi oodanud postiljoni koos pakiga. Lõpuks ometi jõudsid raamatud kohale ja nüüd ma saan teada, mis edasi saab. See omakorda tähendas seda, et ülejäänud hommiku veetsin ma diivanil koos raamatuga. Ei saa mina raamatut käest ära panna, kui huvitav on. Kui lapsed kodus on, siis mulle eriti ei meeldi lugeda. Mulle meeldib üksi olles, kuna saan süveneda raamatusse. Lapsed tahavad alati midagi, kui ma lugema hakkan ja nii ei saa ma süveneda. Peeter sai täna tee peal ühte autot remontimas käia. Vahel ikka juhtub, et autod lähevad katki. Midagi hullu ei olnud ja auto sai edasi sõita. Õhtul olime nagu ikka õues ja lisaks sellele käisime mureleid ostmas. Küsisin kohe kasti ja nii me taha ruumi sobivat otsima läksime. Seekord ei ole üldse nii ilusad, kui olid eelmine kord. Marjad on suured, aga heledamad. Kastid ülevaadatud sain ühe enam vähem sobiva. Sealt tõstsin osa heledamaid teise kasti ja teenindaja tõstis tumedamaid asemele. Hea, kui on poes tutvusi. Kassa läks eriti hästi ja sain kilo kätte 3.33.-, pole üldse paha. Veel loetud nädalad tagasi ei tahtnud Gregor midagi kuulda rulluiskudega sõitmisest. Nüüd viimastel päevadel tahab t aise ruluitama minna. Seetähendab, et õue minnes võtab ta need vabatahlikult kaasa. Gregor seisab ilma probleemideta rullikute peal püsti ja oskab juba natukene sõita. Täna nägin, kuidas ta sõitis väiksest „mäest“ alla, millele järgneb kurv ja ta ei kukkunud. Vau. Mõned korrad ta ikka kukub, aga ei midagi hullu. Huvitav oli see, et õhtul olid Gregori klassikaaslased samuti väljas ja suurem osa neist rullikutega (üks poisse lisaks Gregorile ka). Nii nad kõik koos sõitsid, lisaks neile oli teisi lapsi veel rullikutega. Natukene harjutamist ja Gregor saab sõidu selgeks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.