29.05.2016

Lõpuks on kätte jõudnud see päev, kui me läheme mereäärde. Ilm on selleks sobiv, õhtu poole peals pilviseks minema. Kõik said söödud, riidesse, asjad kokku ja võisime teele asuda. Sõidumeistrid olid selleks ajaks juba teele jõudnud. Mõtlesin, et peaks minema tasulise tee peale. Kuid ma ei pannud tähele, kus kohast mahasõit on ja nii see tegemata jäi. Kui muud üle ei jää, siis tuleb lihtsalt sõidumeistritest mööda sõita ja nii on lootust samal päeval kohale jõuda. Enne, kui randa saime käisime poest läbi ja ostsime jäätis, hea küll mõned saiad sai samuti võetud. Kevadel, kui me mereääres käsime leidsime uue koha, kus võiks käia. Sinna me täna ka läksime ja meie suureks üllatuseks oli seal vähe rahvast. Autoparkla on samas kõrval ja taaskord tasuta parkla. Päike paistis, puhus tuul ja elu oli ilus. Lapsed läksid kohe veeäärde, mina viskasin pikali ja tundsin rõõmu hetkest. Hiljem käisin vett katsumas ja mulle tundus, et see on külm, ujuma minemise soovi mul ja teistel ei olnud. Lapsed olid jalgupidi vees, kuigi jah riided said neil ka märjaks. Lisaks sellele mängisid nad liivaga ja olid liivased. Ära tulles ilmnes, et ranna äärsed dussid veel ei tööta ja nii tuli liivased lapsed autosse panna. Kodu tee möödus kiirelt, sõidumeistrid ei kohanud. Kodus oli aeg pesema minna ja nii see päev jälle läbi sai. Peeter tegi õhtul avastuse, et ta on kohati punane. Taaskord on halvasti kreemi peale pandud. Pole hullu meil on after sun kreem, mis aitab kiirelt ja Peeter kreemitas end sellega kokku.