25.05.2016

Ärkasin selle peale, et kell oli juba pikalt helisenud ja see segas mind. Ma ei olnud mitte kordagi öö jooksul kella vaadanud. Suur saavutus minu puhul. Igatahes leidsin kella ja tulin voodist välja. Tunne oli selline nagu oleks taaskord trammi alla jäänud. Väljas on ilm pilves ja see võimendab uimasust. Peeter kurtis ärgates samamoodi, et ta on väsinud ja täna on alles kolmapäev. Küll mõni nädal võib pikk olla. Lapsed ei tahtnud samamoodi ärgata, isegi Gregor tuli äratada. Uskumatu, kas pole. Koolist ära tulles tuli üks ema minu juurde ja küsis kas ma olen õpikute soetamise abi saanud. Mis asja? Tuli välja, et koostöös kohaliku omavalitsuse ja AMPA (vanemate organisatsioon) makstakse toetust nendele peredel, kes ostavad mitmele lapsele õpikuid. Ma polnud sellest mitte midagi kuulnud. Läksime AMPA ruumidesse ja ta näitas paberi peal, et me maksime eelmine aasta nii palju õpikute eest ja saame toetust nii palju. Vau. Sain tsekki ja pean sellega panka minema ja saan raha. Summa ei ole teab mis suur, aga üllatus oli meeldiv. Tagasi saame 54.- Tuli välja, et see on esimest aastat ja loodetavasti nii jääb ka edaspidi. Peetril on tööd nagu ikka palju, lisaks sellele tegeles ta asjade otsimisega. Ühel autol oli vaja üks kraan äravahetada. Sekretär teadis, et kuskil peab uus olema ja nii nad seda laost otsima hakkasid. Kuna sealt ei leidnud, siis läks Peeter vana paarilise kabinetti. Sealt leidis ta tööriistu, millede olemas olust ei teadnud Peeter midagi, kraani ei leidnud. Kraan oli ikka laos, ainult kõrgemal riiulil. Tempot võttis Peeter samuti aeglasemaks, ei saa ju ennast tööga tappa. Ja nii see päev õhtusse veeres. Lapsed käisid nagu ikka koolis, Gregor käis rattaga sõitmas. Päeval koju tulles viis Gregor ratta kooli, et peale lõunat hea sõitma minna. Kooli tagasi minnes tuli Gregor mõtele, kas ta võiks Marleni rattaga minna. Paraku ei olnud enam aega ratast ümbr vahetada. Tegelikult oleks ma võinud nendega kaasa minna ja teise ratta tuppa tuua, aga ma ei viitsinud. Gregor sai aru ja ei pannud pahaks. Täna on Gregoril viimane kord rattaga sõita koolis, järgmine nädal on reketeid vaja ja peale seda lähevad nad ilusa ilma korral basseini. Õhtul saime jälle väljas olla. Marlen käis trennis ja, kui tema tuli, siis läks Gregor õpetaja juurde. Gregoril on see nädal erandkorras täna, kuna õpetaja õigel päeval ei saanud. Minu jaoks on positiivne see, et ta võttis kodusedtööd sinna kaasa, seega neid ei pea ta kodus tegema. Kõndimas ma täna ei käiud, kuna lihtsalt ei tahtnud minna. Selle eest pesin aknad puhtaks…..jälle. Marleni toas seest ei pesnud ja ei pesa ka. Marlen tegi peale viimast pesu akna peale „kunstiteosed“ ja nüüd peab ise pesema. Ära tüütab see, et mina pesen hommikul puhtaks ja tema lõunaajal määrib ära. Laps peab õppima korda hoidma ja teiste tööd austama.