23.05.2016

Vaatasin kõigest ühe korra hommikul kella ja jäin magama. Ja, siis pidi kell helisema hakkama ja mu üles äratama. Oh, kui raske see ärkamine täna oli. Mul oli algselt plaanis täna linna shoppama minna. Suveks oleks vaja uued kingad osta ja lihtsalt vaadataks mida huvitavat müüakse. Hommikuks oli mul isu kuhugile minna kadunud. Selle asemel saatsin Peetri tööle ja viisin lapsed kooli. Lapsed oli hommikul mõlemad pahased, et nad ei saanud lühikeste pükstega minna. Mulle tundus, et väljas on jahe (14 kraadi), pool pilves ja tuuline. Tegin neile selgeks, et peale lõunat võivad nad lühiksed püksid panna, kui soe on. Saab ju ühe hommiku minna pikkade pükstega. Seda enam, et Gregor läheb enne lõunat rattaga sõitma. Ratas tuli samuti kooli viia ja kinni panna. Selle kõik saime õigeaegselt tehtud. Koju tulles tegin koogi valmis, vahel võib ju midagi head süüa. Marlen üks nädal poes käies rääkis, et tema tahab kooki ja nii ta tordipõhja võttis. Mul oli siin vahepeal supidieet ja nii see tegemine edasi lükkus. Õnneks on Saksa toridpõhjad pika säilivusajaga ja nii ei olnud selle kasutamisega kiiret. Lõikasin toirdipõhja pooleks ja niisutasin siirupiga. Seejärel panin vahele kohupiima-vahukoorega ja lisasin banaanid. Pealt niisutasin samuti ja panin taaskord kohupiima-vahukoorega ja maasikad. Koogi panin külmkappi ja lõunaajal sai ta magustoiduks söödud. Vaatasime Peetriga lapsi ja tekkis tunne, et nad ei ole mitte kunagi kooki saanud. Mõlemad sõid isuga ja võtsid juurde. Kokkuvõttes jäi väike tükk järgi, ju siis oli maitsev. Hiljem mõtlesin, et oleks pidanud koogist pilti tegema. Lisaks sellele pesin pesu, koristasin tube, õmblesin Gregori pükste augud kinni ja nii see päev läks. Lapsed tulid koolist ja Gregor teatas, et ta toob ratta hiljem ära. Peale sööki jõudis see hiljem kätte. Marlen võttis tõukeratta ja nii nad välja läksid. Korra lasid nad uksekella, aga tuppa ei tulnud ja midagi ei öelnud. Kuulsin, et koolis hakkas muusika mängima ja seetähendab, et peagi kõlab kell. Vaatasin aknast, aga lapsi ei olnud kuskil näha. Õue ma neid otsima minna ei kavatsenud, kus ma neid ikka otsin. Lõpuks kõlas uksekell ja mõlemad tormasid tuppa. Tuli välja, et nad olid kellegi käest kuulnud, et 5 minuti pärast hakkab kool. Vähemalt ei jäänud kooli hiljaks. Nii, et lõpp hea kõik hea. Õhtu veetsime nagu ikka õues. Gregoril oli hea päev ja ta sai lõpuks jagpallikaartide jaoks albumi. Ta on seda mitu nädalat käinud poes küsimas, aga ei olnud. Müüja ütles, et tule see päev uuesti, siis tuleb kaup, aga albumeid ei tulnud. Linnas käies vaatasime samuti albumit, aga neid ei olnud seal ka müügil. Gregor hakkas kaarte panema, aga kaua ta seda teha ei viitsinud. Marlen ja üks tüdruk aitasid samuti panna. Lõpuks sain mina selle ülesande endale. Kaardid said albumisse ja mina korduvalt vastata küsimusele, mille järgi ma neid panen. Ei saanud mina samuti alguses aru, kuidas ma pean neid panem. Tuli välja, et iga lehe peal on kirjas numbri vahemik, mis sinna käib. Kaartide peal on samuti number. Nii lihtne see ongi. Peetri päev möödus nagu ikka autodega. Tööd on piisavalt ja hetkel saab Peeter üksinda hakkama. Tundub, et ülemused on arusaanud, et ta on üksinda ja autod käivad nö järjekorras. Mina käisin õhtul nagu ikka zumbas. Sellel hooaja peaks olema veel 3 korda käia. Seda juhul, kui juunis on vähemalt 5 huvilist. Hetkel on olemas 4, seega järgmine nädal selgub kas juunis jätkame või mitte. Hommikuks kutsuti mind kõndima nii need kilomeetrid tulevad.