16.05.2016

Olin juba varakult üleval ja läksin kööki ja tegin hommikusöögi valmis. Kuna ma tegin suurema koguse kotlette, siis panin need karpi ja kotti. Lisaks lõikasin veel kurki ja tomati teise karpi. Selleks ajaks, kui kõik oli valmis olid teised ka ärganud. Peale sööki oli aeg teele asuda. Ma olen juba mõndaaed tahtnud Zaragosasse poodlema minna. Kevad on käes ja mul ei ole midagi selga panna. Peeter leidis küll, et see on täielik karistus. Ei ole üldse asi nii hull. Pealegi on meil täna püha ja kõik kohad on kinni. Mina oma naiivsusega lootsin, et täna on hea sõita-shoppata, kuna Zaragosas on tööpäev ja inimesed on tööl. Tee peal ei olnud asi kõige hullem. Autosid oli, aga mitte palju. Poe uksest sisse minnes oli nii palju rahvast, et ei mahtunud liikuma. Nii palju, siis rahust ja vaikusest. Kõiki sorteerisid riideid, rabati, trügiti nagu ikka. Minu eesmärk oli saada vähemalt paar seelikut ja kleiti. Oleks vist pidanud rohkema peale mõtlema, kuna sain ühe seeliku ja ühe kleid, mõned t-särgid ka. Ei midagi huvitavat. Valikut oli, aga küll ei sobinud värv, siis hind, tegumood jne. Ise olin ma loomulikult pettunud. Lapsed sai mõned t-särgid, Gregor laigulised lühikesed püksid. Gregor ise oli pükstest vaimustuses, ta oleks need kohe jalga pannud. Kuid kõigepealt tuleb asjad puhtaks pesta. Käisime poed läbi ja ma ei leidnud rohkem midagi. Kuna meil hakkavad küünlad otsa saama, siis oli vaja Ikeas ka ära käia. Peeter läks lastega ees ja mina läksin lilli vaatama. Keegi hüüdis minu selja taga korduvalt tere proua. Vait ei jäänud ja lõpuks ma vaatasin, kes see kisab. Tuli välja, et teretati mind…aahhahahah. Meie küla inimesed olid samuti poes. Kus ma pidin selle peale tulema, et tervitus on mulle mõeldud. Enam ei saa isegi teises ilma otsas poes käia ilma, et tuttavaid ei näeks. Tagasi tee koju oli hullumaja. Sõitsime mingi osa teest tasuta tee peal ja seal oleks koju jõudmine terve igaviku võtnud. Tasulise peale minekuks tuli oodata, millal mahasõit tuleb. Lõpuks saime tasulisele ja, mis meid ees ootas. Järgmine hullumaja, tee oli autosid täis. Kõigil oli kiire ja kõik sõitsid kiiresti, isegi liiga kiiresti. Keskmine kiirus oli ca 130-140 km/h juures. Kuna ma olin juba Zaragosasse sõitnud, poodides käinud ja nüüd sõitsin koju siis tundsin, et ma olen väsinud. Seisma ei olnud mõte jääda ja nii ma võiduka lõpuni koju sõitsin. Kodus tundsin, et ma olen väsinud ja ei taha midagi teha. Peeter tegi nalja ja arutles, kas töökoda on veel püsti või on külmkapp selle maha põletanud. Selle nalja peale läks mul uni ära.