09.05.2016

Ongi uus nädal käes. Nagu ikka läks igaüks oma tööd tegema. Kuigi jah meeleldi oleks jäänud voodisse. Õues sajab vihma ja see peaks kestma kuni homseni. Tänase päev veedame toas. Sõin nagu ikka suppi ja meeleolu liikus seinast seina. Huvitav oli see, et peale supi söömist oli kõht tühi. Mida tund edasi, seda kergemaks läks. Sõin, aga hoolega suppi, jõin vett. Lisaks sõin kurki, kuna juurviljad olid lubatud. Õhtul keetsin kartulit ja sõin ühe suure kartuli ära. Poole söömise pealt oleks võinud söömise ära lõpetada, kõht sai täis. Üks päev on jälle üle elatud. Peeter tuli koju ja ütles, et tööd on taaskord nii palju, et ei jõua ära teha. Kuna vihma sajab, siis tulid betooniautod üksteise järel töökotta. Igaüks oma probleemidega ja nendega tuli kohe tegelema hakata. Nii, kui vihm järgi jääb saab betooni valama hakata ja autod peavad selleks hetkeks valmis olema. Õhtul jäi vihm järgi ja peale koolis olime lastega õues. Seejärel läks Marlen trenni ja Gregor õpetaja juurde, nagu esmaspäeviti ikka. Peale seda oli aeg koju minna ja õppima hakata. Seega täiesti tavaline päev. Peeter tuli koju ja selleks ajaks oli jälle sadama hakanud. Mingi hetk tõusis tuul, mis paisus hetkega tormiks. Vaatasin, kuidas jalanõud rõdul naabrite juurde hakkasid minema. Sain nad viimasel hetkel kätte. Loetud minutid oli selline tuul, et välja ei oleks olnud mõtet minna. Samas äkki, kui tuul tõusis, ta ka kadus. Selleks ajaks, kui zumbasse läksin sadas ainult vihma. Enne minemist tundsin, et jalg on natukene valus ja võtsin igaks juhuks valuvaigistit. Alguses jalg tunda ei andnud, ma hoidsin ennast tagasi ka. Kuid muutusin järjest julgemaks ja, siis tuli valu tagasi. Selge tuleb rahulikumalt teha. Nii ma kükke ja põlvetõsteid korralikult ei teinud. Järgmine nädal on püha ja trenni ei toimu, seega saab jalg taastuda. Loodetvasti valu kaob ja järgmine kord saan kõik korralikult kaasa teha.