08.05.2016

Ongi pühapäev käes ja sai natukene kaunem magada. Lapsed ärkasid ja läksime kööki, nemad jogurtit sööma, mina suppi keetma. Supp tuli täitsa hea maitsega ja sõin seda päeva jooksul mitu korda. Lisaks jõin palju vett ja käisin pidevalt vetsu vahet. Samas oli mul pidevalt kõht tühi ja mõtlesin korduvalt, et ma ei suuda seda jama taluda. Üldse miks ma pean ennast piinama. Järgmine mõte oli, et ma ei anna alla, ega ma mingi nõrk ole. Eks see esimene päev on kõige raskem ja loodetavasti järgmised mööduvad kergemalt. Nagu kisu pärast on toidupilte terve arvuti täis, rääkimata telekast. Ainukene soov on minna tekki alla ja unustada söömine. Täna ma ei murdunud ja vaatame, kuidas edasi läheb. Päev korraga. Peeter küsis hommikul, mida keegi teha tahab. Gregor tahtis rattasteta mägedesse minna, Marlen turule ja mina magama. Selle peale teatas Peeter, et ta läks. Kuhu ta läks, selleni jõuan peale ajas tagasi minekut. Märtsi lõpus käisime rannikul ja tulime sealt oodatust varem tagasi. Miks või, mis juhtus sellest ma tookord ei kirjutanud. Korra mainisis, et Peetril on üks suurem projekt käsil, aga sellega kogu jutt piirdus. Mis, siis ikka tookord juhtus? Otseselt midagi hullu ei juhtunud, kõik olime elus-terved. Lihtsalt tegime ühe avastuse, mis mulle tekitas närvivapustuse. Otsisime parkimiskohta, mida ei olnud ja mootor läks kuumaks. Tagant tuli paar suuremat pahvakat suitsu välja, aga ei midagi hullu. Käisime jalutamas ära, Peeter kontrolli õlitaset ja vaatas kapoti aluse üle. Midagi viga ei olnud. Sõitma hakates lõi korra veel pahvaka välja. Mulle tundus, nagu auto oleks põlema läinud. Ma vahel näen asju hullematena, kui nad tegelikult on. Peeter arvas, et mingid tihendid tuleb ära vahetada ja korras. Ma ei mäletagi miks ma otsisin välja autoraamatu. Seal vahel on meil arved, mis on tehtud ja millal. Kuidagi sujuvalt jõudsime et hammasrihm on vahetuseni. Peeter teatas, et selle vahetamisega on ca 20 000 km aega ja jõuame ilusti Eestisse. Vaatasin mina arveid ja ledsin hammasrihma vahetusearve. Seal peal oli kirjas palju oli odomeetri näit vahetama minnes. Ja, mis tuli välja. Tuli välja, et hammasrihma vahetus oleks pidnud toimuma 2000 km tagasi. Ühesõnaga garantii oli läbi saanud ja nüüd sõitsime omalvastutusel. Parim on ju see, et me isegi ei teadnud, et aeg täis on saanud. Tavaliselt tegeleb Peeter remondi küsimustega ja tema teab, millal peab midagi vahetama. Kuidas tal selline oluline asi kahesilma vahele jäi, ei osanud ta ise ka öelda. Seega oli meil probleem, mis ootas lahendamist. Minu paanikaosakond töötas täistuuridel ja minu puhkamise soov oli otsas. Minu suurimaks hirmuks oli see, et rihm läheb katki ja, kuidas me koju saame. Koju tulles hakkasime uurima, kus siin saaks üldse vahetada. Autoraamatus oli kirjas, et siin on margi esindus olemas, aga sealt ei saanud me ühtegi vastust. Mitte ühelegi e- kirjale ei vastatud ja seda mitmes kohas. Peeter käis paaris töökojas ja seal vaadati teda nagu hiinaimet. Hinnapakkumised tehti ja anti mõista, et sellist autot nemad teha ei taha. Lõpuks õnnestus leida koht, mis tegeleb Chrysleritega ja saada neilt hinnapakkumine. Njah, see pakkumine lõi jalad alt. Varuosade eest küsiti ca 1000.- pluss teine sama palju töö eest. Odavam on uus auto osta, oli meie mõte. Küsisime huvipärast, kui palju läks vahetus Eesti maksma. Silber auto küsis selle eest 550.-. Plaan a oli seega prügikasti kukkunud ja tuli plaan b ette võtta. Seetähendab, et Peeter vahetab ise, aga enne on vaja varuosad osta. Ühes poes küsiti konkreetselt kas Peeter tahab need osad oma autole panna. Saades jaatava vastuse öeldi, et neid osasid ei soovitata. Parim oli see, kui öeldi, et te sõidate luxautoga ja teie varuosad ongi kallid. Milline meelitus, me ei tednud, et meil luxauto on. Selle info peaks müügikuulutuse juurde panem. Krt oleks pidanud kirjalikult selle vastuse paluma. Jäi võimalus, et tellime varuosad Eestist. Kalliks see saatmine ikka läheb ja nädalaga ehk saab kätte. Peeter leppis tööl kokku, et nädala esimestel päevadel võib ta oma autoga tegeleda. Aeg läks ja mulle tundus, et Peeter ei ole üldse osavõtlik. Hea küll, terve nädala ma ei küsinud midagi ja ei öeldnud auto teemal ühtegi sõna. Lõpuks teatas Peeter, et tal on kõik osad olemas ja saab vahetama hakata. Ainult aega ei olnud. Tavaliselt on nädala alguses neil vähem tööd, aga nüüd kõik päevad tööd täis. Kuna tänaseks lubas vihmast ilma, siis oli õige hetk hammarihm ära vahetada. Ei saa oodata lõputult. Peeter oli mitu head tundi ära ja koju tulles oli tal selline nägu ees nagu midagi oleks juhtunud. Esialgu ei tahtnuda ta üldse rääkida ja lasin tal omaette olla. Marlen hakkas uurima, kuidas läks ja mis tegid jne. Tasapisi hakkas Peeter rääkima ja tuli välja, et mõned probleemid tekkisid. Kõik oli põhimõtteliselt valmis, kui üks keere oli maas. Ei saanud polti kinni keerata. Selleks, et antud probleem lahendada läks palju aega ja veel rohkem närve. Pole vist mõtet mainida, et juurde pääs antud kohale oli peaaegu võimatu. Peeter mõtles isegi, et tõstab mootri maha ja, siis saab juurde. Vahel läheb hästi ja saab lihtsamalt hakkama. Uus keere sees, polt sisse, auto kokku ja koju. Peeter tegi täna väga suure ja olulise töö ära. Hästi tehtud. Nagu selles oleks tema jaoks midagi uut olnud. Ta vahetab hammasrihmasid erinevatel autodel mitu korda nädalas. Meie autol ei ole ta seda vahetanud, kuna eelmine kord käisime teeninduses. Nagu Peeter ise ütles, siis silmad kardavad, aga käed teevad. Kogu asja juures on positiivne see, et me ei pea enam kodused olema. Ma olen sellest kodus istumisest täitsa tüdinud. Tahaks ju pühapäeval kuhugile minna. Lapsed on samuti iganädal avaldanud arvamust, et võiks kuhugi minna. Kuhu saa ikka lähed, kui teada, et rihma vaja vahetamist. Ahjah, vana rihm oli täitsa korralik olnud ja Peeter arvas, et oleks saanud veel sõita. Uus ja vana rihm on sama firma omad ja seega peaks uus kestma sama hästi, kui vana.