05.05.2016

Läksin eile õhtul varem magama ja täna ei olnud kõige hullem ärgata. Võib olla peaks iga õhtu normaalsel ajal magama minema. Normaalne aeg on nii 23 paiku, ebanormaalne on tunduvalt hiljem. Marlenil on täna kehalise tunnis jalgratast vaja ja nii ta selle kooli minnes kaasa võttis. Mina pidin tema koti kooli viima. Selleks ajaks, kui meie kooli juurde jõudsime oli rattahoida juba rattaid täis. Aia külge oli samuti rattaid pandud ja sinna pani Marlen enda ratta samuti. Vahel ma ei saa aru, miks peab rattad väljaspoole kooli territooriumi jätma. Rattahoidja võiks kooli hoovis olla, kuid pole hullu ruumi jätkub kõigile. Ma ei mäleta millal see oli, aga ühel ilusal päeval tuli mul mõte laudlina heegeldama hakata. Ostsin niidi ja heegelnõela ja hakkasin tegema. Sama targalt panin ma asjad ära ja sinna paika see tookord jäi. Vaiba tegemisel kasutan heegelnõela number 8, liniku jaoks number 3. Rääkimata sellest, et niiti on peenikene ja midagi ei näe. Mõtlesin, mida ma niidiga peale hakkan, aga ühtegi ideed ei tulnud. Nüüd jõudsin järeldusele, et prooviks kahekordse niiduga, ehk on lihtsam. Enäm imet ja nii ongi. Kas ma ükskord selle valmis ka saan, ma veel ei tea. Peale kooli paistis väljas päike ja oli soe. Seega ei võtnud ma üleriideid (kampsunit jne) välja minnes kaasa. Mingiaeg läks päike pilve taha ja väljas läks külmaks. Mis, siis muud kui koju riietele järgi. Mul on tihti peale heameel, et elame väikses kohas, kui kõik on käe-jala juures. Suuremad lapsed (sh meie omad) leidsid endale uue tegevuse. Nimelt käisid nad rataste, tõuekrataste ja rulluiskudega nö külale tiiru peale tegemas. Sõideti ühes kohast teise omapead. Meie omad läksid mingi aeg ringile, kui naabrinaine küsis kas ma ka koju tulen. Ütlesin, et tuleks jah, aga viisakas on lapsed ka ära oodata. Ta lubas koos minuga oodata. Aeg läks, aga lapsi ei tulnud ja nii me vaikselt minema hakkasime. Ütlesin naabrinaisele, et ta ei pea mind ootama. Siis, aga jäi mulle silma, et naabrilaps läheb kodu pole, aga ratta on ta kuhugi unustanud. Küsisin naabrinaise käest, kas nad ratas ei võtagi kaasa. Tema ütles, et ta ei pannud selle pisiasja puudumist üldse tähele. Nii, siis läks tema ratast otsima ja mina nägin, et lapsed tulid. Lapsed olemas, ratas leitud võisime koju tulla. Nagu ikka tuli lastel kodusedtööd ära teha ja peale seda saime filmi vaadata. Peetri päev oli nagu ikka kiire. Viimasel ajal on nii palju tööd, et ei jõua kuidagi ära teha. Suurele ülemusel öeldi, et neil oleks reede-laupäev kedagi appi vaja. Seda kas nad kellegi saavad veel ei ole teada. Eks ta väheusutav ole, et keegi leitakse. Kes see ikka loetud tunnid nädalas taha tööl käia.