03.05.2016

Peaks äratusele mingisuguse teise heli panema. Veel parem oleks, kui ei peaks kella peale ärkama. Mul on uni ja ma ei taha mõeldagi voodist välja tulemise peale. Ja täna on alles teisipäev, kusjuures mul tundub, et on pühapäev. Jalg hommikul andis natukene tunda, aga ei midagi hullu. Selle eest, kui jala üles tõstsin tahtsin kisama panna. Valu sööst käis läbi, edaspidi olin ettevaatlikum. Kuna jalg teeb haiget, siis on kõndimine või ratta sõita mõneks ajaks kõrvale lükatud. Selle asemel veetsin päev kodus, nagu ikka. Koristasin ja tegin süüa. Peale kooli olime nagu ikka õues. Juba mõndaaega on olnud üks probleem ja see on alati väljas. Põhjustajaks on Gregori klassivend. Esimesed aastad koolis käies Gregor temaga ei suhelnud, kuna poiss kuulub nö pahade poiste hulka. Eelmine suvi hakkasid nad basseinis ja õhtuti väljas olles rohkem suhtlema. Meile Peetriga ei ole see suhtlus esimeset päevast peale meeldinud. Antud poisiga on koguaeg pahandused ja need on viimastel nädalatel teravalt esile tulnud. Nimelt saab poisil mõõt täis ja, siis hakkab ta kättega rääkima, st peksab teisi. Lisaks sellele kasutab ta sõnavara, et hoia ja keela. Gregoril on keelatud temaga koos olla, kuid paraku läheb see tal ikka ja jälle meelest. Täna olles väljas tundus mulle, et nad saavad ootamatult hästi läbi. Ei läinud kaua mööda, kui nägin, et Gregor sõidab tõukerattaga eest ära ja poiss jookseb järgi ja rebib teda särgist. Hüüdsin kõva häälega, et ta järgi jätkas. Selle peale jättis ta järgi ja ütlesin Gregorile, et ta tem juurest ära tuleks. Tavaliselt käib poiss emaga väljas, aga emal ei olnud täna aega ja ta oli koos vanaemaga. Natukene läks mööda ja uus jama lahti. Tegin poisile selgeks, et ta jätaks minu lapse rahul. Mina läksin muudkui poisi poole ja tema taganes. Ma ei hakka rääkima, milliste ilusate sõnadega ta mind kostitas. Ütlesin vanaemale, et tema lapselapsega on igapäev probleemid, peksab ja räägib rumalasti. Vanaema teatas, et ta räägib isale, et see poisiga räägiks. Ausõna ma pidin selle peale kõvahäälega naerma hakkama. Ei isa, ega ka ema viitsi või taha sellest lapsest välja teha, vanemad ei ela koos. Mina saan aru, et lapsel on tegelikult tähelepanu vajadus, aga keegi ei tegele temaga. Kodus antakse arvuti, telefon misiganes kätte ja sellega on vanemate jaoks probleem lahendatud. Vanavanemate juures on ta samuti tohti, aga nende jõud ei käia temast üle. Mina jälle ei saa lasta tal oma last peksta. Ühesõnaga nokk kinni-saba lahti. Ma ei saa ju lastega kodus istuda, kuna vägivallale kalduv laps on väljas. Samuti ei saa ma koguaeg Gregorit valvata. No vot selline lugu, mida teha ei tea.