25.04.2016

Jälle on kätte jõudnud esmaspäev ja seega algab kõik uuesti. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina koju. Tegin oma igapäevaseid toimetusi. Lisaks sellele saatsin apollo.ee ´sse kirja. Nemad ei saanud samuti aru, milles probleem, aga tegid midagi ja saatsid ajutise parooli. Proovisin seda ja sain sisse. Edasi ootas ees parim tegevus…raamatute valimine. Tegelikult olid mul need juba valmis vaadatud, nüüd tuli need ostukorvi lihtsalt panna. Kokku tellisin 7 raamatut, lugemist jagub mõneks ajaks. Sellest, mis ma nende eest maksin ma ei hakka parem ütlemagi. Ise oleks summat nähes peaaegu pikali kukkunud hea, et istusin. Kuna ma olen poeklient, siis sain iga raamatu pealt -10%, pole paha. Millal pakk kohale jõuab seda ma ei tea, aga jään ootama. Lastel on jälle tavaline õppettöö koolis ja seega jäid nad lisa katalaani keele tundi. Õhtul oli vaja koduseidtöid teha ja nendest ei tahtnud nad midagi kuulda. Huvitav oli ka see, et mõlemad olid oma harilikud pliiatsid kuhugi kaotanud. Mulle tundub, et lapsed söövad harilkke ja kustukumme. Neid mõlemaid saab hulgim ostetud. Marlen käis trennis ja Gregor õpetaja juures. Õhtul läksin zumbasse. Täna tegime sissejuhatuseks erinevaid harjutusi koos raskustega. Vahelduseks täitsa huvitav. Kuigi jah libeda põranda pealt püsti-pikali hüpata ei olnud just meeldib. Jalad libisesid ja pidevalt oli tunne, et kukud ja muurad mõne kondi. Peale seda sai zumat ka tehtud. Jõudsime nö minu lemmiku juurde ja, siis tuli mulle meelde, et mulle ei meeldi zumba ja ma ei pidanud siia enam tulema. Krt, see on see vana inimese mälu. Mulle ei meeldi üks kava, kuna see on kiire koos paljude raske elementidega. Jõud saab lihtsalt poole pealt otsa, püüa kuidas tahad. Ju ma olen lihtsalt nõrk. Muidu oli enam vähem normaalne ja eks ma lähen järgmine kord jälle. Koju jõudes vaatas Peeter mind naerdes ja ütles, et ma ei pidanud ju enam zumbasse minema. Eks ole, oleks võinud ju enne minekut öelda.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave