25.04.2016

Jälle on kätte jõudnud esmaspäev ja seega algab kõik uuesti. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina koju. Tegin oma igapäevaseid toimetusi. Lisaks sellele saatsin apollo.ee ´sse kirja. Nemad ei saanud samuti aru, milles probleem, aga tegid midagi ja saatsid ajutise parooli. Proovisin seda ja sain sisse. Edasi ootas ees parim tegevus…raamatute valimine. Tegelikult olid mul need juba valmis vaadatud, nüüd tuli need ostukorvi lihtsalt panna. Kokku tellisin 7 raamatut, lugemist jagub mõneks ajaks. Sellest, mis ma nende eest maksin ma ei hakka parem ütlemagi. Ise oleks summat nähes peaaegu pikali kukkunud hea, et istusin. Kuna ma olen poeklient, siis sain iga raamatu pealt -10%, pole paha. Millal pakk kohale jõuab seda ma ei tea, aga jään ootama. Lastel on jälle tavaline õppettöö koolis ja seega jäid nad lisa katalaani keele tundi. Õhtul oli vaja koduseidtöid teha ja nendest ei tahtnud nad midagi kuulda. Huvitav oli ka see, et mõlemad olid oma harilikud pliiatsid kuhugi kaotanud. Mulle tundub, et lapsed söövad harilkke ja kustukumme. Neid mõlemaid saab hulgim ostetud. Marlen käis trennis ja Gregor õpetaja juures. Õhtul läksin zumbasse. Täna tegime sissejuhatuseks erinevaid harjutusi koos raskustega. Vahelduseks täitsa huvitav. Kuigi jah libeda põranda pealt püsti-pikali hüpata ei olnud just meeldib. Jalad libisesid ja pidevalt oli tunne, et kukud ja muurad mõne kondi. Peale seda sai zumat ka tehtud. Jõudsime nö minu lemmiku juurde ja, siis tuli mulle meelde, et mulle ei meeldi zumba ja ma ei pidanud siia enam tulema. Krt, see on see vana inimese mälu. Mulle ei meeldi üks kava, kuna see on kiire koos paljude raske elementidega. Jõud saab lihtsalt poole pealt otsa, püüa kuidas tahad. Ju ma olen lihtsalt nõrk. Muidu oli enam vähem normaalne ja eks ma lähen järgmine kord jälle. Koju jõudes vaatas Peeter mind naerdes ja ütles, et ma ei pidanud ju enam zumbasse minema. Eks ole, oleks võinud ju enne minekut öelda.