18.04.2016

Ärkasin ja vaatasin kella, 3 minutit kella helisemiseni. Oi ma lootsin, et ma saan veel mõned tunnid magada. Tõusin üles ja sellega oli üks päev jälle alanud. Kõik said söödud, riidesse ja uksest välja. Peeter tööle, lapsed koolis ja mina kõndima. Ees ootas järjekordne 6 kilomeetrit, tegelikult tuli natukene rohkem. Panin täna õhemalt riidesse, aga ikka hakkas palav. Peab homme midagi teist panema. Hetkel on ilmad sellised, et hommikul on jahe. Kuid päikse käes on palav. Katsu, siis niimoodi sobivalt riidesse panna. Õnneks saab riideid alati vähemaks võtta. See nädal on koolis prjoktidenädal ja seega lapsed tulid koju tavalisel ajal. Lapsed jaotati gruppidesse, st Gregor (2klass) on koos 1 klassiga, Marlen (3klass) koos 4 klassiga. Grupid tegelevad erinevate asjadega, kino, pildistamine ja värvimine. Mida nad täpselt teevad või, mis on lõpptulemus seda ma veel ei tea. Peeter ostis üks nädal oma rattale mingisuguse jupi, mul pole õrnaaimugi kuidas selle nimi peaks olema. Eile hakkas ta seda vahetama ja tuli välja, et keere on maas. Võimalus seda vahetama minna on põhimõtteliselt laupäeval, kui saab 2 nädalat ostust täis. Mõtlesime ja jõudsime otsusele, et mida varem poes ära käime seda parem. Peeter tuli lõunaajal töölt ja nii me kohe linna läksime. Peeter läks teenindajale seletama, milles viga ja mida ta tahab. Teenindaja teatas selle peale, et antud jupp on vasakpoolse keermega ja ja kõik on korras. Peeter teatas talle, et ma tean ise ka mis pidi keere on, aga probleeme ei ole üldse selles. Peale seda, kui Peeter ütles talle, et ta on 20 aastat mehhanikuna töötanud, siis jutt muutus. Peeter ise arvas hiljem, et ju teenindaja märkas tema „puhtaid“ käsi. Igatahes läks ta uut juppi otsima ja ilmnes, et mitu karpi oli defektseid juppe täis. Teenindaja ise oli samuti hämmingus, et mis toimub. Kuid lõpuks leidis ta korraliku osa ja peale pabertite vormistamist ja vabanduse esitamist oli missioon lõppenud. Kodus pani Peeter osa omakohale ja see töö sai ka tehtud. Mitte, et selles midagi imelikku oleks, aga kogu see jupi vahetus toimus elutoas. Nii juhtub, kui kodus garaazi pole. Peale kooli olime õues, kuni Marlen läks trenni ja peale seda Gregor õpetaja juurde. Mina sain pool tundi üksinda olla. Kasutasin seda aega selleks, et pesu kokku korjata rõdult ja kappi panna. Kuna see nädal koduseidtöid ei ole, siis ülejäänud õhtu veetsime õues. Peeter jõudis ka lõpuks koju ja seega sai üks päev jälle läbi. Mina käsin nagu ikka zumbas. Täna jõudsin ma esimest korda otsusele, et mulle ei meeldi zumba. Esiteks oli palava. Aknad ja uks oli lahti, aga õhku ei olnud. Üle pikaaja oli täna päris palju inimesi. Teiseks ei meeldi mulle osad juhendaja kavad. Osades on liiga palju keerulisi emelement minu jaoks. Nojah, paar kava väsitavad nii ära, et ei tahaks peale neid ennast üldse liigutada. Ja kolmandaks ei meeldi mulle uued kavad. Täna läks eriti hästi ja oli tervelt 4 uut kava. Ausõna, üks hulle, kui teine. Kusjuures juhendaja ütleb alati kõikide kavade kohta, et need on kerged ja kiirelt õpitavad. Ei ole mina, ega ka teised arusaanud, kus see kergus ja kiirus on. Nädala pärast ma tõenäoliselt seda enam ja mäleta ja lähen uuesti rõõmsalt trenni.