17.04.2016

Ei ole midagi paremat ühes nädalas, kui pühapäeva hommik. Kuhugile ei ole kiiret, ei pea ootama, millal kell helisema hakkab. Saad ärgata omas tempos. Juba mitmendat pühapäeva oleme me kodus, vahelduseks päris hea. Kuigi peagi muudame seda. Peale hommikusööki ja teleka vaatamist läksid lapsed õue. Ja olid seal mõndaaega, kuni neil igav hakkas. Marlen tõi taaskord moone. Mina vedelesin voodis ja lugesin raamatut. Mis paraku sai õhtuks läbi ja nüüd ei ole mul peale taevatähtede midagi lugeda. Vaatasin ükspäev, et osta.ee müüb üks inimene mitut minu soovitut raamatut. Kirjutasin ja küsin, kas ta väljaspoole Eestit ka saadab. Selle peale sain vastuse, et saadab ikka. Minul heameel ja ütlesin, et raamatuid tahan Hispaaniasse. Vastuseks öeldi, et vaat Soome võiks saata küll, aga Hispaania… Täpselt selline tunne, et ainuke välisriik elamiseks on Soome. No pole hull, katsun ilma raamatute hakkama saada. Peeter nagu ikka käis peale, et ma tal juuksed ära lõikaks. Mulle kohati tundub, et ma lõikan neid iganädal. Suutsin lõpuks ennast pika peale käimise peale kokku võtta ja juuksed said lõigatud. Ma olen juba ammu vihjanud, otse öelnud, et habeme võiks maha lõigata. Peeter ei ole ühelegi ei minu ega ka laste korraldusele allunud. Nüüd vaatas Peeter ennast peeglist, andis mulle masina, et aja maha. Isver, ma ei ole kunagi habet ajanud. Seda enam, et ca 10 cm pikkust. Tegin paar katset, aga ei meeldinud mulle see. Peeter võttis masina ja ajas eelmise aasta juulikuust kasvatama hakanud habeme maha. Mul polnud selle peale lihtsalt sõnu. Lõug tuli välja ja aastaid kukkus hulgim. Taaskord näeb mu abikaasa välja ilus. Peeter ütles ise hiljem, et talle käis see habe juba ammu närvidele. Süüa oli vastik, magades jäi ette jne. Kuid maha ei ajanud ta seda minu rõõmuks. Ahhahah. Peeter silitas ise ka oma lõuga ja ütles, et hea kerge on olla. Nii, et midagi ilusat ka tänases päevas.