14.04.2016

Jälle olin enne kella üleval ja Gregor samuti. Ei oska meie kaks magada. Voodist välja tulles jõudsin järeldusel, et minu eilne kartus oli ilma asjata. Ükski kont ei valutanud ja enesetunne oli enam vähem. Tegin köögis kõik valmis ja istusin laua äärde. Sellel hetkel, kui mu tagumik tooli puudutas oleks ma tahtnud röökima pista. Isver, kui valus mu tagumik on, muidu on kõik korras. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina kohustuslikule kõndimisele. Käisin täna Marleni sõbranna emaga, me oleme temaga tihti peale koos käinud. Tuli välja,et suve alguses toimub neil pidu, kuhu mõlemal lapsel on lubatud kutsuda üks sõber. Marlen käis enne tema noorema lapega samas klassis. Igatahes oli laps öelnud, et tema tahab, et Marlen tuleks. Juurde oli lisanud, kui ta tohib ja tahab. Vau. Marlen ja antud tüdruk on esimesest päevast peale suured sõbrad olnud. Sama tüdruk oli see, kes esimesel koolipäeval läks Marleni juurde ja hakkas rääkima. Ta ei lasknud ennast sellest segada, et Marlen ei saanud midagi aru. Suuresti tänu temale õppis Marlen keele kiiresti ära. Mina ei näe mingit põhjus, miks Marlen ei võiks sinna minna, kui teda kutsuti. Õhtul sai jälle väljas oldud ja ilusat ilma nauditud. Peab tõdema, et mingi hetk oli isegi palav. See oli tingitud minu valest riiete valikust. Ma arvasin, et panen tumedad riided päikesega sellega. Peale riiete vahetust oli palju parem. Marlen teatas, et tema tahaks lund, temal on palav. Küsisin selle peale, kas ostan sulle pileti ja sõidad Eestisse? Sellega ta nõus ei olnud, aga kõigile tegi see palju nalja. Kodusedtööd said kiirelt tehtud, esiteks olid nad kerged ja teiseks ei olnud palju teha. Peeter jõudis vaheldusemõttes enne koju, kui lapsed magama läksid. Tööd on nagu ikka palju.