01.04.2016

Ongi jälle üks kuu läbi saanud. Alles see aasta algas, juba hakkab läbi saama. Saaks kuidagi väsimusest ka lahti, siis oleks päris hea. Lapsed olid esimest korda sellel nädalal enne kella üleval. Mis neil viga, homme on ju vaba päev. Lapsed kooli viidud läksin koos sõbraga kõndima. Kuigi jah ma ei tahtnud seda üldse teha. peale puzzlet on mul jalg täiesti haige. Eile õhtul ei saanud ma korralikult käia. Lonkasin mööda korterit ringi. Kõndima hakates tundus mulle, et ma tulen kohe koju ära. Mida meeter edasi seda vähemaks valu jäi, kuigi jah päris ära ei kadunud. Ütlesin sõbrale ka, et mul jalg valutab ja seega käisime rahulikumas tempos. Ring tehtud võis koju tegutsema tulla. Lapsed läksid peale kooli trenni ja mina sain kauem rahu ja vaikust kodus nautida. Peale trenni tahtsid nad loomulikult õue minna. Väljas on jätkuvalt jahe ja seega oli vähe lapsi ka õues. Kuid laste sõbrad olid kohal ja see oli peamine. Mõtlesin, et pole ammu midagi küpsetanud ja peaks selle vea parandama. Enne välja minemist panin taina kerkima. Koju tulles oli tainas kerkinud ja võis tegutsema hakata. Plaanis oli teha pizza, porgandipirukad ja kringel. Kõik kolm asja sai ka tehtud ja maitse oli enam vähem. Sealt need lisa kalorid jälle tulevad. Ei saa mina vahel aru, miks ma kõndimas käin, kui söön nö valesti. Ise ma arvan, et vahel peab ja tuleb endale midagi head ka lubada. Peeter jõudis hilja koju, kuna tööd on nagu ikka palju. Vahel mõni asi võtab lihtsalt palju aega ära. Ei tule poldid lahti, ei saa osa kätte. Ei ole see elu kerge meil kellegil. Kuna väsimus on jätkuvalt peal, siis läksime vara magama. Lapsed sellest vaimustatud ei olnud, nemad oleks tahtnud veel üleval olla.