29.02.2016

Jälle esmaspäev ja täna peab varem ärkama. Hakkasin ca 5 kella vaatama, et mitte sisse magada. Lõpuks olin väsinud ja tüdinenud ja tõusin üles. Tegin nagu ikka hommikusöögi valmis ja äratasin Peetri. Mingi aeg läks mööda, aga Peetrit ei kusagil. Läksin magamistuppa tagasi ja tuli välja, et tema vedeleb alles voodis. Tuletasin talle meelde, et ta peab varem tööl olema ja selle peale hakkas Peetril väga kiire. Ma pole enne näinud, et ta nii kiirelt voodist välja saaks. Igatahes jõudis ta tööle õigeaegselt. Peeter jõudis lõunaajal koju nagu ikka hiljem. Tuli välja, et tööd on nii palju, et omi asju ei saa üldse teha. Täpselt sama oli ka õhtul. Paariline jõudis ca 7 ajal tagasi. Peeter küsis, kuidas läks, aga selle peale tehti talle selgeks, et ära parem küsi. Ju, siis läks „hästi“. Meie päev lastega läks enam vähem. Nagu ikka käisid lapsed koolis ja peale seda olime õues. Gregori sõbrad tulid peale kooli meilt läbi, et uut tõukekat näha. Ma ei oleks selle peale tulnud, et see nii palju elevust tekitab. Marlen läks trenni ja Gregor õpetaja juurde, mina sain pool tundi vaikust. Seejärel pidin neile ükshaaval järele minema. Tavaliselt tuleb Marlen ise koju, aga täna tahtis, et ma talle järgi lähen. Loomulikult õues puhus tugev tuul, siis pean mina ikka edasi-tagasi õues käima. Selle asemel, et kodus sooja teed juua. Kuid polnud hullu, peagi olid mõelmad lapsed kodus ja said õppima hakata. Mina käisin õhtul samuti trennis. Eelmine nädal jäi vahele ja see andis kohe tunda. Üldse ei ole ma viimasel ajal kõndimas ka käinud, ühesõnaga laisk olen. Peab ennast parandama.