27.03.2016

Ärkasin mõned korrad öö jooksul, aga jäin uuesti magama. Lapsed selle eest ärkasid hommikul liiga vara. Kuigi enda arvates ei ärka nemad kunagi liiga vara. Nii nad sosistama hakkasid ja tahvelarvuti pärast jagelema. Katsu, siis sellistes tingimustes magada. Tundsin, et mina ei jõua silmi lahti teha ja nii ma teesklesin magamist. Laste hääled läksid vahepeal kõvemaks ja Peeter käskis neil vait olla. Lisaks kõigele keerati kella ja nii ei saanud me üldse aru, mis õige aeg on. Ega see väga oluline ka ei olnud. Uudishimu sai Peetrist võitu ja ta võttis grillikarbi lahti, et seda vaadata. Karpi lahti võttes ja asju sealt välja võttes ilmnes, et osad jupid on puudu. Nimelt puudus rest ja mingi plaat oli veel puudu. Eks ole tore lugu küll. Õnneks pidi pood lahti olema ja peale hommikusööki seadsime sammud (st sõitsime autoga) poodi. Läksime infoletti ja kurtsime oma kurba saatust. Teenindaja võttis karbi lahti, vaatas sisu üle. Näitasime talle kõrval oleva pildi pealt, millised asjad on puudu. Teenindaja küsis ostutsekki ja kutsus kaastöötaja. Seletas talle, milles asi on ja meil paluti oodata, kuni toode ümber vahetatakse. Natukene läks aega ja saime komplektse grilli. Vaatasime kohe üle, et kõik asjad olemas oleks. Hea on, et Peeter hakkas vaatama, koju jõudes selline probleem avastada oleks ikka päris jama olnud. Järgmisena läksime kõrval asuvatesse linnadesse. Seal oli meid ees ootamas kindlus, kuhu tahtsime minna, nagu ikka on tahtmine üks saamine teine. Ainukene, mida ei olnud oli parkimiskoht. Sõitsime siia sinna ja ei ole, lihtsalt ei ole kuhugi parkida. Isegi tasulised olid täis. Ühte kohta leidsime koha, aga sealt oli kindlusesse mitu kilomeetrit maada ja otsustasime edasi otsida. Vahepeal suutsime sõita nö vanalinna, kus mõlemal pool teed olid söögikohad. Ja nende vahelt läks auto tee läbi, kuid peale meie seal teisi autosid ei olnud. Seega oli tee rahvast täis ja keegi ei teinud näga, et tahaks teelt ära minna. Igatahes natukene eemal leidsime lõpuks parkimiskoha, tasulise, aga ikkagi koht. Jalutasime kindlusesse ja seal oli väga palju inimesi. Eelmine kord, kui me seal käisime oli see praktiliselt tühi. Tegime seal tiiru, mõned pildid ja tuli tuleme. Jalutasime mereääres, lapsed mägisid liivaga ja mõtlesime, mis edasi saab. Edasi sai see, et parkimisaeg sai läbi ja otsustasime jäätist ostma minna. Kohapealt ära sõites lõi auto tagant suitsu välja ja see tekitas muret. Suits oli hetkeks sinakas ja sellest piisas, et minu paanika kohale tormas. Peeter mõtes-juurdles, milles viga võib olla. Kuna suits kadus ära, siis jäi üks teoori üles, aga teha ei saanud nagu nii midagi. Midagi hullu ei tohiks olla. Kuid see hetk rikkus minu jaoks kogu puhkamise isu ära ja minu ainuke soov oli koju saada. Tegime veel mõned huvitavad avastused, aga nendest räägin ma kunagi hiljem. Minu soovist koju minna ei olnud keegi vaimustatud. Käisime jäätist söömas ja läksime tagasi mereäärde. Samasse kohta, kus ei turg oli. Teadsime, et täna tuled kloun tagasi, aga mis kell seda te eile ei öelnud. Lapsed arvasid, et nad tahavad käepaelu saada ja nii me neid valima läksime. Vahepeal peatusime vorstiletid juures ja proovisime vorste. No ei suuda mina nende kohalike vorstidega harjuda, ei ole minu maitse. Peeter proovis küüslauguga vorsti ja talle näiteks meeldis. Mina leidsin samast letist verivorstid ja proovisin neid. Vot need olid küll head ja neid me ka ostsime. Mul tekkis mõte, et need saab kodus soojaks teha ja koos hapukapsaga süüa. Lapsed said endale hoopis kaelaketid, ise valisid. Klouni me ei näinud ja läksime jälle jalutama. Päike läks looja ja lapsed arvasid, et me võiks koju minna. Nemad nimelt tahavad puzzlesid kokkupanna ja telekat vaadata. Peeter jäi ka lõpuks nõusse ja nii me õhtuhämaruses koju hakkasime sõitma. Lapsed mängisid tahvliga, kuni tekkis vaikus..nad jäid magama. Viimased päevatel on palju tegemist olnud ja vähe aega magada. Ju nad väsisid lihtsalt ära. Koju jõudes ärkasid nad üles ja toas jagus neil energiat piisavalt. Mina panin kõik asjad ära, et ei peaks hommikul seda tegema. Lapsed läksid magama, meie vaatasime telekat ja kuidagi märkamatult oli kell 2 öösel. Oli meil ka aeg magama minna.