26.03.2016

Hommik jõudis kätte ja keegi ei kiirustanud ärkamisega. Mina olin esimene, kes voodist välja tuli ja tegutsema hakkas. Tegelikult oli vaja mul Peetri tööriided enne ära minekut puhtaks pesta. Pesumasin töötab ca 2 tundi ja selleks ajaks peame me oleme valmis uksest välja minemiseks. Peagi oli ülejäänud perekond samuti üleval ja saime sööma hakata. Seejärel oli aeg viimased asjad kokku panna. Vaatasin erinevate ööbimiskohtade hindu ja pidin selili käima, hea et istusin. See nädalavahetus on aasta üks kallemaid. Igatahes läheks meile (4) 2 ööd maksma alates 350.- Njah, tegemist on suure summaga ja meie seda kulutada ei kavatse. Seega tuli kaasa võtta magamiseasjad. Lapsed saavad taaskord magamiskotid ja meie teki. Meil ei ole nimelt nelja magamiskotti. Kuid pole hullu, lapsed olid ideest vaimustatud. Elame-näeme kuidas läheb. Lõpuks oli kõik tehtud ja saime sõitma hakata. Tee peal kohtas nagu ikka sõidumeistreid, kuid midagi hullu ei olnud. Igakord, kui me oleme rannikule sõitnud oleme näinud teeääres oleva küla kirikut. Kuid meil ei ole kunagi aega olnud seda vaatama minna. Täna on meil aega piisavlt ja sai see viga ka parandatud. Kõigepealt tuli nagu ikka parkimiskoht leida ja sellega me saime tänu Peetrile hakkama. Peeter nägi silla pealt, et all oleva maja tagune on tühi ja sinna saab parkida. Kui meil oli auto pargitud tuli sinna veel mitu autot. Läksime meie, siis linna peale jalutama. Teeääres oli kaardid, vaatasime neid nii palju, kui neid näha sai. Nimelt on „kusntigeeniused“ need endale sobivatesse toonidesse teinud. Läksime edasi ja nägime linnamüüri ja otsustasime selle kõrvalt edasi minna. Peale meie oli antud linnas palju inimesi. Lõpuks oli müüris nö auk sees ja saime teiselepoole müüri. Sealt edasi sai nö müüri peale ronida ja seda me loomulikult ka tegeime. Oeh seal üleval oli veel rohkem rahvast ja kõik tegid hoolega pilte. Ei saanud meie ka teisiti. Nägime, et kõrval on kirik ja otsustasime sinna ka minna. Enne veel jalutasime linnas ringi. Ja, siis kadus kirik ära…lihtsalt ei saanud aru, kus kohas ta olla võiks. Selle aja peale hakkasid lapsed virisema, et nendel on jalad väsinud ja nad tahavad süüa. Peeter tegi neile selgeks, kui nad virisemist ei lõpeta, siis lähme otse koju tagasi ja ei mingit merd. Kõndisime siin ja seal ja lõpuks paistis otsitav kirik. Kirik oli täitsa lahti ja saime sinna sisse. Marlen astus korra sisse ja läks kohe välja. Ma ei ole siiani arusaanud, miks talle kirikud ei meeldi. Kusjuures igakord läheb ta ukse taha. Kirik nagu ka linnamüür olid restaureeritud. Ma ei mäleta, et enne oleks kuskil sellist pilti näinud, et kõik on korda tehtud. Kirikus olid nagu siin tüüpiline on vitraaz aknad, üks ilusam, kui teine. Ostsime Gregoriga küünla (nagu ikka) ja panime selle soovide saatel põlema. Vastupidiselt õele meeldib Gregorile kirikus käia, ta võiks seal pikalt olla. Istuda, vaadata ringi. See on üks vähestest kohtadest, kus Gregor suudab vait olla..hhaahahhha. Lisaks oli võimalus minna väiksele ekskurisoonile üle müüri peale ja seda me poistega ka tegime. Marlen keeldus jätkuvalt kaasa tulemast. Selle eest tuli täiskasvanul 2.- maksta, lapsed kuni 12.a. said tasuta. Üles viis kitsas keerd trepp. Ülevalt avanes kogu ümbrusele võrratu vaatepilt. Näha olid kõik majad, teed, mäed, päike oli ka palju lähemal. Alla tulime mööda teist treppi ja see oli samasugune nagu eelmine. Üles-alla minek käib erinevatest trepidest. Kui keegi peaks vastu tulema trepi peal, siis mööda minna ei ole võimalik. Alla jõudes tuli minna üle klaas põranda, no see ei ole just meeldiv. Nimelt on klaaspõranda alla Rooma aegse kirikusein, mis kaevati aastate eest välja. Ja nüüd on seda võimalus vaadata. Üldse olid restaureerimistööd kestnud ca 10 aastat. Igatahes, kes soovib seda kohta näha peab siia tulema. Järgmisena oli aeg mereäärde minna ja sinna poole me ka lõpuks teele asusime. Meil on lisaks plaan leida suveks uus koht, kus mereääres käia. Mõned kohad me ka leidsime ja eks näis, kuidas need suvel on. Mööda minnes käisime poes ja ostsime süüa. Ma tean küll, et jahutoodete söömine ei ole hea, ag aneist ei saanud kuidagi mööda. Nimelt on Lidl´i kettis müügil ühed parimad crossiandid, mida ma siin söönud olen. Neid valmistatakse kohapeal ja seega on nad alati värsked. Vahel juhtub muidugi, et nad on lihtsalt otsa saanud. Seekord läks hästi ja värske kaup pandi just välja. Üldse võib ju inimene endale puhkuse ajal midagi head lubada nö patustada. Edasi kulges meie tee mööda mereäärt, siin ja seal peatusi tehes. Käisime mereääres jalutamas ja korjasime teokarpe. Ega me ise ka täpselt teadnud, kuhu me lõpuks välja jõuame, või kaugele viitsime minna. Märkamatult jõudsime linna, kus oleme enne ka olnud. Kunagi ammu sai sealse linna karavaniparklas mitu nädalat oldud. Õhtu hakkas kätte jõudma ja mõtlesime kohalikud poed ka ülevaadata. Peeter leidis poest grillid ja mõtles, et me võiks endal osta. Me oleme juba ammu mõelnud, et peaks grilli ostma, aga pole sobivat leidnud. Antud grill on selles suhtes hea, et teda saab vajadusel kaasa võtta. Meil ei taha suurt grilli, mille paned rõdule ja sinna jätad. Meil ei ole nii suur rõdu ja üldse, kui kunagi suurem rõdu on, siis saab osta. Väikse eelis on see, et matkale minnes saad kaasa võtta. Poest välja tulles oli grill olemas. Läksime küla peale, et vaadata, mis seal toimub. Nägime, et turg on avatud ja seal on palju rahvast. Parkisime auto ja kohale jõudes nägime kõigepealt klouni. Vaatasime tema esinemise ära ja tegime turul tiiru. Suurem osa kaubast, mis müügi oli kästitöö, käevõrud, kõrvarõngad jne. Mõnes kohas oli toidukaubad samuti, vorstid, juustud, saiad. Meie midagi huvitavat ei leidnud ja seega ei ostnud midagi. Kell oli palju ja tuli leida koht, kus ööbida. Õigemini kohta, kus ööbida oli olemas, aga tuli mõelda, kuhu parkida. Leidsime, et see kohta, kuhu parkisime sobib. Autos tuli natukene asju ümber paigutada ja peagi olid kõik oma kohtade peal. Lapsed olid jätkuvalt rahul, kuigi jah natukene väsinud. Ma olin ise samuti väsinud ja enne, kui arusain jäin magama.