22.03.2016

Ei saa mina aru, kuhu küll aeg kaob. Lapsena tundus, et aastad ei lähe kohe kuidagi. Nüüd lihutavad aastad nii kiirelt mööda, et ei saa arugi, kui jälle aasta läinud. Nii see vanadus ligi hiilib. Ühesõnaga mul on jälle sünnipäev. Palju õnne mulle! Hommik algas nagu ikka kõigi tavaliste tegevustega. Peeter läks tööle, lapsed ei taibanud magada. Mina läksin kööki, et üks kook endale teha. Kes see teine ikka viitsib teha. Nojah, lapsed teeks, aga kes seda kööki pärast koristama hakkab. Nii ma siis ühe käega kooki tegema hakkasin. Teine käsi oli telefoni küljes kinni, kuna suhtlesin sõbraga. Peab ju teadma, kuidas teistel läheb ja oma elust rääkima. Ja nii see aeg märkamatult läks. Koogiks tegin küpsisetordi, kiire lihtne ja mis peamine-maitsev. Kasutasin selga küpsiseid, niisutasin vaarika-mustsõstra siirupiga, vahele panin kohupiima-vahukoore, lisaks veel banaani. Kõige peale läksid maasikad. Ei maksa öelda vist, et kook maitses kõigile. Sai teist natukene palju söödud, aga üks päev aastas võib nö stressivaba söömist endale lubada. Küll homme muretseme kaalu pärast. Kook sai valmis ja oli aeg Gregor õpetaja juurde viia. Kuigi on vaheaeg otsustasime, et teeme see nädal tunni. Muidu oleks pidanud eile tund olema, aga muutsime aja tänaseks. Saatsime Marleniga Gregori tundi ja tulime koju. Marlen võttis tahvelarvuti ja oli sellega hõivatud. Minule jäi tolmuimeja ja söögi tegemine. Nii palju, siis abist. Mõtlesin, et olen kaval ja teen mitu toitu valmis, siis ei pea õhtul midagi tegema. Hea õnne korral jääb homme lõunaks ka midagi. Mis ma, siis tegin? Kanasuppi, paneerisin liha ja kanakitsud muna-riivsaiaga, praadisin pannil ja panin ahju. Lisaks keetsin kartuleid. Seega saab mitu toidukorda nendega läbi. Lihtsalt ei ole viitsimust mitu korda päevas uut toitu teha. Laisk olen…lihtne. Nii laisk olin, et isegi kõndima ei läinud, kui kutsuti. Selle asemel läksin õhtul lastega välja. Naabrinaine oli enda lastega samuti väljas ja nii me koos aega veetsime. Vahepeal läks üks teine tuttav mööda, kes soovis õnne. Naabrinaine küsis kas mul on täna sünnipäev. Teine teatas talle enne mind, et on jah. Lisas juurde, et ma ei oleks ka teadnud, kui facebook poleks öelnud. Naabrinaisega me fb-s sõbrad ei ole ja sellepärast ta ei tednud. Selle asemel kukkus ta käes olevate paberitega mind „peksma“, et miks ma talle ei öelnud. Ise ta ju ei küsinud, kus kohast pidin ma selle peale tulema, et pean seda infot kõigile jagama. Vot sellised toredad lood. Tuleb tõdeda, et üks ilus päev sai jälle mööda saadetud. Kuigi jah vanemaks ma ei saanud, tunnen ennast jätuvalt noorena. Ainult passi vaadates ilmneb, et seal on vale sünniaasta kirjas. Peab minema ja ametnikele selgeks tegema, et nad on kuskil vea teinud. Õnnitlusi sain piisavalt ja õnne peaks jaguma järgmiseks aastaks. Suured tänud kõigile!