21.03.2016

Ja ongi nädalavahetus läbi ja uus nädal alanud. Njah, seekord on tegemist nö ebatavalise nädalaga. Peeter käib see nädal mõned päevad tööl, lapsed see eest on terve nädala kodus. Hommik algas sellega, et jätkasin puzzle kokkupanemist. Olin nii hoos, et isegi käima ei olnud aega minna. Lapsed ärkasid, sõid ja hakkasid Marleni toast eist puzzlet kokkupanema. Mingi hetk taipasin, et kogu selle ettevõtmise peale läheb meeletult palju aega. Ootasid ju kõik kodusedtööd reas. Võtsin (raske südamega) vastu otsuse, et mina loobun puzzle kokkupanemisest. Mina neid puzzlesid ei tahtnud ja pole minu asi neid ka kokkupanna. Lastel on hetkel vaheaeg ja neil on selleks rohkem aega, kui mul. Seega vahetasin puzzle tolmulapi vastu. Kas see oli hea valik ei oska ma öelda. Pigem võib öelda, et tulemust sai kiiremini näha. Lapsed oli puzzlega hõivatud ja nii sain mina rahus toimetada. Voodipesud said vahetatud ja pesu masin tööle pandud. Lisaks tuli veel süüa teha. Kartulid panin keema, pruunistasin kalkuniliha ja jätsin selle potti hauduma. Igatahes liha sai otsa ja õhtul tegin lihapalle. Ei saa mina vahel aru, kas ma teen liiga vähe süüa või süüakse meil palju. Peale lõunat käisime lastega väljas. Huvitav oli see, et teised olid kuhugile kadunud. Käisime mööda küla edasi-tagasi, siia-sinna. Vahepeal tuli Gregori sõber ja, siis oli lastel lõbusam. Kuigi jah mina selle sõbra tulekust ei vaimustunud. Esiteks ei olnud tal ühetgi vanemat kaasas, kes tema järgi valvaks. Teiseks tema sõnavara on lihtsalt kohutav. Kui tahad ebaviisakaid sõnu õppida, siis tasub temaga koos olla. Lõpuks sai lastel isu väljas olemisest täis ja nii me koju tulime. Vaatasime filmi ja ootasime Peetrit, kes jõudis hilja koju. Põhimõtteliselt astus Peeter uksest sisse ja mina välja. Mind ootas zumba ees, midagi meeldivat minu päevas. Järgmine nädal zumbat ei ole, kuna püha on.