18.03.2016

Oi, kui raske see ärkamine sellel nädalal on. Tundub, et see nädal on palju pikem, kui eelmised. Ühtepidi on tore, et reede on, teistpidi mitte. Täna on selle semestri viimane koolipäev ja homsest hakkab vaheaeg. Mõned päevad tagasi saatis kool e-kirja kus tuletati meelde, et vaheaeg hakkab. No keegi suudaks selle ära unustada. Loodetavasti tulevad ilusad ilmad ja vaheaeg läheb kiirelt. Kuna tegemist on viimase vaba hommikuga, siis tuli seda sisustada kõndimisega. Mul on sellest käimisest jalad natukene valusad, kuigi suurem valu on hoopis seljas. Seljas on tegelikult pikemat aega valu, peab hakkama uuesti tiibeti 5 harjutust tegema. Üks kiropraktiku külastus kuluks samuti ära. Siin on samuti kiropraktikuid, kuid keegi ei ole osanud öelda, millise juurde võiks minna. Pean seda asja veel uurima. Täna sai tagasihoidlikud 6 kilomeetrit käidud. Lõunaajal läksin nagu ikka lastele kooli järgi ja sealt edasi läksime panka. Gregoril on mõne nädala pärast selle õppeaasta viimane ekskursioon ja tahtsin selle ära maksta. Viimane maksepäev on vaheaja viimane päev. Lisaks oli sularaha vaja, et apteeki minna. Ülekanne sai tehtud ja Gregor andis kooli minnes õpetajale paberi selle kohta. Apteeki jõudes tuli Marlenil köha peale ja apteeker sai aru, miks me sinna läksime. Enne, kui jõudsin öelda, mida ma tahan läks ta rohtu tooma. Ütlesin talle millist rohtu ma ei taha ja tema jäi mind selle peale üllatunud näoga vaatama. Antud apteeker annab alati ühe ja sama rohu, mis meie lastele ei mõju. Kuna ma ostsin linnast teist rohtu, mis on hetk hästi aidanud, siis küsisin hoopis seda. Igatahes sain rohu mida küsisin. Mul on aeg-ajalt komme osta ühte sorti toidukaupu rohke, kui vaja. Seekord olen liiga palju kanamune ostnud, mist eh kui soodukas oli. Vaatasin karpide kuupäevad üle ja tuli välja, et üks on tänase kuupäevaga. Mõtlesin, mida ma teen 12 munaga ja otsustasin teha rullbiskviiti. Kokku tegin 2 tükki ja munad said kasutatud. Täidiseks panin vahukoort ja vaarikamoosi. Ühe sõime lõunaks ja teine jäi õhtuks. Õhtune sai kauem külmkapis olla ja oli parema maitsega. Kuigi jah otsa said mõlemad kiirelt. Peeter jõudis enam vähem normaalsel ajal koju. Tööd pidi nagu ikka palju olema ja osad asjad said ka tehtud. Juba mõndaaega pidi nende enda bussil miski imelikku häält tegema. Paraku ei ole aega olnud, et seda vaadata. Täna võttis Peeter bussi käsile ja ilmne, et laager on amortiseerunud. Hiljem tuli välja, et mingi asi oli veel (läks meelest ära, mis) ja oli vaja poodi varuosa järgi minna. Nende endi bussiga ei saanud minna ja paariline andis Peetrile ühe kliendi auto, et mine käi sellega ära. Vaevalt, et klient selle peale pahandab. Sõit oli vaja loetud kilomeetrid ja teine variant oli rekkaga minna. Mina sain haridusametilt kirja, kus teatati, et Gregor peab selle aasta septembris kooli minema. Meie ei ole temale kooli valinud ja pandi juurde lin, kus saame kooli valida. Lisaks oli juures link, kus saab keelduda koolikohast. Alguses ajas see kiri mind naerma, siis tegi murelikuks. On ju naljakas saada kiri, et laps peab 1 klassi minema, kui ta käib juba 2 klassis. Murelikus tegi see, et pean mingi ametiga asju ajama. Üldse ma lootsin, et meie lapsed jäävad kahesilma vahele ja me ei pea teise riigi kooli küsimustega tegelema. Kusjuures siiani ei ole tulnud teadet selle kohta, et Marlen peab kooli minema. Ju, siis ei ole järjekord temani veel jõudnud. Peeter küsis üldse kas Gregor peab see aasta kooli minema. Kehtiva korra järgi Eestis peaks ta see aasta kindlasti minema. Vaatasin lingi üle ja seal tuli panna põhjus, miks me ei taha oma last kooli panna. Ette on antud vastuse variandid ja seal on olemas vastus läheb välismaale kooli. Eks ma pean selle avalduse ära täitma ja ära saatma. Kas meid jäetakse peale seda rahule või mitte ma ei tea. Peale lõunat oli koolis taaskord teistmoodi õhtupoolik. Tunde ei toimunud vaid lapsed tegid kooki, tüüpilist lihavõttekooki. Lapsed jaotati gruppidesse, arvestati ka nende lastega, kes on mingi toiudaine suhtes allergiline. Koogi jaoks olid tordipõhjad, mis lõigati pooleks. Sinna vahele pandi moosi, peale läks kreem, marjad jen. Erinevad klassid tegid erinevalt. Peale koogi söömist läksid lapsed trenni ja koju tulles oli aeg õue minna. Nagu ikka olid sõbrad juba ees ootamas. Marleni sõbranna ema pidi teise külla viima vanema lapse trenni. Ja mina pidin jääma 5 lapsega seniks välja, kuni tema tuleb tagasi ja üks teine ema jõuab. Plaan tehtud, lapsi informeeritud, kuid lapsed tegid plaani ümber. Nimelt leidsid nemad, et tahavad kaasa minna ja nii jäin ma hoopis 1 lapsega Gregoriga. Ülejäänud istusid autosse ja läinud nad olid. Vahepeal jõudis teine ema kohale ja sai temaga juttu räägitud. Mulle vahel tundub, et siin teavad kõik kõigist kõikke. Suur oli minu üllatus, kui ta küsis kas Peeter sõidab riigisiseselt või rahvusvaheliselt. Seletasin talle nagu asja on. Sujuvalt jõudsime teemani siinsed tööajad. Juba aastaid on tahetud siin muuta tööaega ja teha nad nagu ülejäänud Euroopas, kuid millegipärast ei ole see siiani läbi läinud. Samas ütles ta, et kui Kataluunia saab iseseisvaks, siis kindlasti viiakse muutus sisse. Samuti saavutades iseseisvus muutub põhikeeleks katalaani keel. Hispaania keel jääb, siis nüüd valik aineks koolis. Lõpuks jõudsid lapsed ka tagasi. Marlen teatas, et sõbranna emal on suur auto ja seal on lausa 7 isetkohta ja üldse on neile suur auto. Njah, nagu ma ise ei teaks, et neil on suur auto. Alles üks päev me selle emaga arutasime endi autode isetkohtade arvu ja omadusi. Suured autod on jätkuvalt head. Koju tulles oli aeg pesemas käia, süüa, filmi vaadata ja magama minna.