16.03.2016

See nädal on ärkamine eriti raske, ma ei mäletagi, millal viimati nii raske oli. Kogu pere on väsinud ja kõik magaks edasi. Kuid kohustused ootavad ja nädalavahetus läheneb. Nagu ma eile arvasin, siis Marlen ei tahtnud üldse ärgata. Koju jääda ei saa, kuna on viimane koolinädal ja lisaks on täna kontrolltöö. Marlen rääkis eile, et neil on klassis 4 last kodus haiged. Jääb loota, et Marlen ei jää haigeks ja saab koolis käia. Mind ootas nagu ikka kõndmine koos jooksmisega ees. Selleks, et kiirelt sooja saada jooksime sissejuhatuseks. Mulle ei ole kunagi joosta meeldinud ja ei meeldi praegu samuti. Minu õnneks on inimene, kellega ma hetkel kõndimas käin minust nõrgem. Seega ei jõua ta pikalt joosta ja see sobib mulle. Üle 6 kilomeetri sai läbitud, pole paha tulemus. Lootus on suveks saledaks saada. Nojah, see lootus oli kuni koju jõudmiseni. Mul tuli nimelt mõte üks kringel küpsetada. Nii ma taina kerkima panin. Peeter küsis eile, millal hernesuppi saab ja selle panin samuti keema. Eelmisest korrast oli veel suitsukonte järgi ja tuli need ära kasutada. Supp sai hea, kringel mitte nii hea, aga kõik sõid. Eks homme tuleb rohkem kaloreid põletada. Õhtuks läks ilm ilusaks ja nii me lastega väljas olime. Huvitav on see, et päeval köhivad nad vähem. Ehk saame seekord kiirelt köhast lahti. Hiljem käis Marlen trennis ja meie Gregoriga olime seni väljas. Pärast tulime kõik koos tuppa. Oli aeg pesemas käia, õppida, süüa ja magama minna. Marlen köhis taas, kuid vähem, kui eile. Peeter jõudis lõunaajal varakult koju, aga õhtul tuli hilja. Nagu ikka oli kõikide asjadega kiire. Nii need tööpäevad Peetril mööduvad. Viimasel ajal on neil kogu aeg palju tööd, vaba momenti ei ole. Samas on hea, kui tööd on.