14.03.2016

Jälle on uus nädal käes ja kell helises liiga vara. Oleks tahtnud kauem magada. Seda enam, et eile hommikul tuli samuti vara ärgata. Saaks see nädal juba läbi ja tuleks pühapäeva hommik. Öösel ma eriti magada ei saanud, kuna lapsed köhisid. Hommikul nad ei kurtnud, et midagi viga oleks ja läksid kooli. Mina läksin hommikusele kõnniringile. Ilma oli pilves, puhus kerge tuul, jalad olid kanged nagu tammepakkud. Oh see 7 km oli pikka ja raske, kuid sai lõpuks läbi. Õhtul sadas vihma ja nii me peale kooli koju tulime. Hommikul ütles hoiulapse ema, et ta läheb arsti juurde. Marlenil oli aeg trenni minna ja otsustasin ta sinna saata. Seal kohtusin hoiulapse emaga, kes teatas et tema läheb homme tööle ja toob lapse meile. Mina, ilma midagi mõtlemata ütlesin, et ma ei taha tema last enam hoida. Selle peale läks hoiulapse ema ähmi täis, miks ma talle seda enne ei öelnud. Jah, ma saan aru, et oleks võinud juba ammu öelda..minu viga. Pakkusin talle välja, et ta võiks poolakaga rääkida, et tema hoiaks. Vastuseks sain, et temaga ei räägi ta kindlasti, kuna poolaka laps pidi klassis kõiki peksma. Igatahes jõudsime kokkuleppele, et see nädal hoian ma last. Järgmine nädal on vaheaeg ja, siis on ta ise lapsega kodus. Lisaks rääkis ta, et aprillis oleks samuti 3 nädalat vaja, kuu lõpus lähevad nad Rumeeniasse. Ütlesin, et ma olen selle ajani nõus. Küsisin kas ta ei võiks ühe teise rumeenlasega rääkida, et see aitaks osa päevi hoida. Tema arvas, et nagu nii antud isik ei ole nõus. Koju tulles teadsin, et homme tuleb hoiulaps. Ei läinud kaua mööda, kui ta helistas ja teatas, et eelpool mainitud isik hoiab nüüd tema last. Nojah, minu viga oli see, et ma viivitasin ütlemisega. Tunnen ennast selle kõige pärast halvasti, kuid eelkõige pean ma mõtlema enda laste peale. Lõputult kuulata, kuidas hoiulapsele ei meeldi üks või teine asi on samuti tüütu. Ühesõnaga sai minu lapse hoidmiskarjäär läbi. Eks nüüd läheb küla peal jutt lahti, et ma olen maailma kõige halvem inimene. Suurimaks rääkiaks saab see isik, kes nüüd last hoidma oli nõus. Katsun selle raske aja kuidagi üle elada. Õhtul käisin nagu ikka zumbas. Sinna minnes rääkisin naabrinaisele, mis enne juhtus. Tema tegi mulle selgeks, et peamine on enda laste heaolu ja küsis kas see hoidmine oli üldse kohustus. Kohustus see ei olnud, pigem minupoolne valmidus teist inimest aidata. Zumba aitas mõtted mujale viia ja koju tulles oli juba parem enesetunne.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave