11.03.2016

Ongi selle nädala viimane koolipäev käes. Midagi rõõmustavat hommik ei toonud, kuna Marlen kurtis peavalu. Andsin talle rohtu ja jäi loota ainult parimat. Mind ootas ka täna ees kõndmine ja sai tehtud sama pikk ringi nagu eile. Lõunaajal tundis Marlen ennast paremini, kuigi pea valutas natukene. Peale kooli läksid lapsed trenni ja mina sain tunnikese kauem kodus olla. Pärast läksime õue, kus olid ka teised. Lapsed sõitsid tõukeratastega ja nii see õhtu läks. Hiljem oli aeg minna Marleni esinemis kostüümile järgi. Ülejäänud kohapeale peaks panema piiks-piiks. Tundub, et ma olen kuskil-miskit kuulmata jätnud ja see maksis korralikult kätte. Mõned kuud tagasi prooviti selga eelmise aasta kostüüme ja tuli välja, et Marlenil on see aasta vaja sama suurust. Millised selle aasta kostüümid tulevad keegi ei rääkinud. Vähemalt mina ei kuulnud. Täna järgi minnes tuli välja, et see aasta on täpselt samasugused kostüümid nagu eelmine aasta. Seetähendab, et meil on nüüd kaks ühtemoodi ja suurust kostüümi. Mul oli kangetahtmine öelda kõik kohapeal välja, mida ma asjast arvan. Selle asemele suutsin suu kinni hoida ja kodus Peetrile öelda kõik, mis ma asjast arvan välja. Eks tuleb leida võimalus mõlemad kostüümid maha müüa. Kuidas ja kas see õnnestub ma veel ei tea.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.