06.03.2016

Ilus ilm tähendab seda, et tuleb kuhugile minna. Kuna keegi ühtegi mõistlikku kohta välja ei pakkunud, siis tegime nagu alati. Lapsed said panna kirja, kuha nad minna tahavad. Nende mõlema nimekirjas oli istuda diivanil ja vaadata telekat. Eks ole. Lõpuks tegin neile selgeks, kui nad kohe kolmekesi midagi välja ei mõtle, siis võtan kaardi lahti ja valin kõige raskema koha välja. Selle peale tahtsid lapsed minna ühele vaateplatvormile ja seega oli koht valitud. Peeter teatas natuke hiljem, et tema ei taha kuhugile kõrgele ronida, kuna hapnik saab otsa. Peetril on köha ja sellega ronida ei ole hea. Selge tegime uue plaani ja sellega koos me autosse istusime. Ei läinud üldse kaua mööda, kui mul tuli hoopis uus mõte. Jõudsime õigele teele ja nägime ühes kohas matkaraja viita ja kiirasime sinna. Rada iseenesest oli mõned kilomeetrid pikad ja läks otse mäkke. Seega ei sobinud meile. Edasi sõites leidsime järgmised rajad, aga seal ei olnud kuhugile autot parkida. Vaatasime kaardi pealt kuhu kõrval olev maantee välja viib ja ilmnes, et antud tee saab peagi otsa. Nimelt viis antud tee rongijaama ja sealt edasi ei saa. Me oleme kunagi seal käinud ja sinna tagasi minna ei taha. Seega otsustasime teise kohta minna ja keerasime teiselepoole. Ja, siis jäi meile silma järgmine viit. Tuli välja, et 8 kilomeetri pärast on koopad neid me otsima läksime. Tee läks põldude vahelt ja seega oli kruusatee. Vahepeal läks tee mitmeks ja, siis tuli ise mõelda, milline peaks meie tee olema. Viitasid ei olnud keegi pannud. Alguses oli tee sõidetav, mingi aeg hiljem tekkis suuremad kivid teele ja kohati oli osa teest veega minema viidud. Kuid polnud hullu me saime hakkama. Ühe tõusu peal, kus olid kõik eelpool nimetatud tee olud tulid meile vastu mootorrattad ja atv. Kogu see seltskond vaatas meid ja ei saanud aru, mida me sealt otsime. Ju, siis ei ole tavaline antud teel autosid näha. Edasi minnes ilmnes, et me oleme täitsa õigel teel. Jõudsime ristteele, kus olid viidad väljas. Meie soovitud kohani oli veel 4 kilomeetrit. Mis, siis ikka edasi tuli sõita. Tee olud läksid veel hullemaks ja mingi aeg hiljem tekkis mõte, et pargime auto ja läheme jala edasi. Mis see mõned kilomeetrid jalutasmist ära ei ole. Peeter keeras auto ümber ja leidis, et parim parkimis koht on mandlipuude kõrval. Seal oli põld üles küntud ja sinna ta auto parkis. Mulle see mõte ei meeldinud, kuna arvasin, et äkki vajume sisse. Kuid midagi sellist ei juhtunud ja saime hiljem edasi sõita. Kotid selga ja asusime teele. Millegipärast läks tee koguaeg mäest alla ja eespool ei olnud samuti näha, et langus läbi saaks. Olime ca kilomeetri käinud, kui tegime pausi ja mõtlesime natukene. Jõudsime järeldusele, et pärast peame kogu selle tee tagasi kõndima..otse mäkke. Üksmeelne otsus oli, et me anname alla ja läheme kohe tagasi. Üllataval kombel läks tagasi tee autoni kiirelt. Vaatasime tee peal olevaid käpa jälgi ja arutasime, kellele need kuuluvad. Seal oli koer, kitse ja sea omad. Jäi üle loota, et me ei pea neist kellegagi kohtuma. Ristteele tagasi jõudes tuli valida suund, kuhu sõita. Me olime nutikad ja valisime kõige lühema tee, kuna see pidi viima ühte külla. Mingi aeg hiljem nägime, et kauguses paistab asfalttee. Seega tsivilisatsioon ei saa kaugel olla. Ja meil oli õigus, peagi saime normaalse tee peale. Igatahes sai seiklemis isu selleks päevaks otsa ja tulime koju. Enne käisime veel tanklast läbi ja tegime auto tolmuimejaga puhtaks. Peetri paariline helistas ja ütles, et Peeter peab homme varem tööle minema. Mis juhtus või, miks varem seda ta ei öelnud. Eks homme näeb. Koju tulles oli aeg süüa teha. Kala läks ahju ja mina hakkasin kooki tegema. Hapukoorel oli säilivusaeg läbi saanud ja seega tuli sellest midagi teha. Head hapukoort saab Andorrast ja viimane kord sai seda mõned võetud, kuid ära süüa ei jõudnud. Otsisin retsepti ja peagi oli kook ahjus. Kala ja kook maitsesid mõlemad. Peeter tegi Marleni tõukeratta piduri korda ja peagi läksid lapsed õue. Seal oli teisi ka ja seega tuppa tulekuga neil kiiret ei olnud. Väljas hakkas pimedaks minema, kui Peeter läks ja kutsus nad tuppa. Lapsed olid pettunud, et nii vara peavad koju tulema. Kuid homme on kool ja vaja veel pesemas käia ja magama minna.