05.03.2016

Ongi viimane päev, kui peab vara ärkama. Homme saab ehk kauem magada. Kõik sõltub Gregorist. Peeter läks nagu ikka tööle ja mina lootsin, et lapsed liiga vara ei ärka. Lapsed suutsid magada enam vähem normaalse ajani. Seejärel nad sõid ja panid puzzle kokku. Lisaks jõudsid nad õppida ja kakelda, seega päev nagu päev ikka. Peeter jõudis koju ja seega on töönädal selleks korraks läbi. Autod said korda ja vajalikud tööd tehtud, töökoda jäi ootama uut nädalat. Ma ei tea miks, aga ütlesin Peetrile, et esmaspäevani on veel aega ja selleks ajaks võib uus rivi autosid juba oodata. Peale lõunat ja siestat oli vaja poodi minna. Kuid seekord tuli mõelda, kuidas seda teha. Marlenil on järgmine nädal võistlused ja täna on neil lisa trenn. Üks võimalus oleks olnud enne trenni poes käia, kuid siis oleks mõned kohad siesta tõttu käimata jäänud. Ma ei saa jätkuvalt aru, miks peavad poed siestat pidama. Ma olen seda kohalike käest samuti küsinud, aga konkreetset vastust ei ole saanud. Kusjuures ma olen arusaanud, et neile endile see ka ei meeldi. Miks midagi ei muudeta seda ma ei tea. Gregor arvas, et tema läheb isaga tõukeka väljakule ja mina võin üksinda poodi minna. Selle vastu ei olnud mul samuti midagi. Lõpuks jõudsime järeldusele, et Marlen võib ja saab peale trenni üksinda kodus ka olla. Peale trenni poodi minna ei oleks olnud mõtet, kuna siis oleks letid raudselt tühjad olnud. Marlenile see mõte meeldis ja ta küsis, kas ta võib koju tulles telekat vaadata. Andsime Marlenile võtmed, viisime ta trenni ja ise läksime poodi. Poes oli nagu ikka palju rahvast ja rabamine käis. Kuid saime kõik, mis vaja. Lõpuks olid kõik vajalikud kohad läbi käidud ja võisime koju tulla. Marlen oli koju jõudnud ja vaatas telekat, trennis oli hästi läinud.